Politseiamet

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Politseiamet
Eesti politsei vapp
Eesti politsei vapp
Politseiamet. Tallinn, Pärnu maantee 139
Asutatud 1991
Tegevuse lõpetanud 2010
Tüüp avaõiguslik
Eesmärk sisejulgeoleku tagamine
Peakorter Tallinn
Asukoht Pikk tänav 61
Pagari tänav 1
Pärnu maantee 139, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Politseiameti peadirektor
Emaorganisatsioon Siseministeerium
Allorganisatsioonid Keskkriminaalpolitsei
Julgestuspolitsei
Põhja Politseiprefektuur
Ida Politseiprefektuur
Lääne Politseiprefektuur
Lõuna Politseiprefektuur

Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiamet oli aastatel 19912009 Eesti politsei keskasutus.

Politseiamet kuulus Siseministeeriumi valitsemisalasse ja asus Tallinnas aadressidel Pikk tänav 61, Pagari tänav 1 ja Pärnu maantee 139.

Eesti Politsei keskasutus, Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet loodi 1991. aastal pärast Eesti taasiseseisvumist. 1. jaanuaril 2010 ühines politseiamet koos muude politsei-, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniametkondadega Politsei- ja Piirivalveametiks.

Politseiameti eelkäijad olid Politsei Peavalitsus (19181934), Politseivalitsus (19341938) ja Politseitalitus (19381940).

Juhtimine ja struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Politseipeadirektor[muuda | muuda lähteteksti]

Ametit juhib politseipeadirektor, kes korraldab politseipeadirektori asetäitjate, ameti struktuuriüksuste juhtide ja nõunike kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist. Politseipeadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või siseministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.[1]

Politseipeadirektori asetäitjad olid Raigo Haabu ja Erki Nelis.

Viimane Politseiameti peadirektor Raivo Küüt
Eesti politseijuhid alates aastast 1990
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Politsei juhtide loend

Struktuuriüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Ameti struktuuriüksuseid on 12: analüüsi- ja planeerimisosakond; infosüsteemide osakond; kommunikatsiooniosakond; kriminaalosakond; liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakond; logistikaosakond; politseikontrolli osakond; rahandusosakond; siseauditi osakond; teabeturbe osakond; teenistusosakond; politseikoostöö osakond.

Politseipeadirektor võib ameti tegevusalas moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid, töörühmi ja juhtgruppe.

Politseiametis töötab 160 teenistujat.

Haldusüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Politseiameti haldusse kuulusid Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Põhja Politseiprefektuur, Ida Politseiprefektuur, Lääne Politseiprefektuur ja Lõuna Politseiprefektuur.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 1990. aastani puudus Eesti NSV-s eraldi ainult miilitsa tööd korraldav asutus. Üldjuhtimist teostas Eesti NSV Siseministeeriumi siseminister oma asetäitjate kaudu, järgmine struktuuritase oli linna Siseasjade Valitsus (SAV) või rajooni Siseasjade osakond (SAO).

Augustis 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu politseiseaduse ja sama aasta 20. novembril moodustati valitsuse määrusega Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Riiklik Politseiamet (RT 1990, nr. 20, art. 236) ning 23. novembril politseiprefektuurid.[3]

Uue ameti struktuuri (RT, 28.02.1991, 6, 93) kuulusid Eesti Politseiameti aparaat, Politseiprefektuurid, Transpordipolitsei Prefektuur ja Eesti Kaitsepolitsei. Vabariiklikud politseibürood: kriminaalpolitsei-, kaitsepolitsei-, liikluspolitsei-, passi- ning teabe- ja analüüsibüroo. Ameti hallata oli ka Politseireserv, Politseiakadeemia, Politseikool, Alaealiste Büroo, Politseikoerte Kasvandus, Eesti Aadressbüroo ja Kriminalistikabüroo.[4]

1991. aastal moodustati Siseministeeriumi Riikliku Politseiameti baasil Riiklik Politseiamet siseministri valitsemisalas (RT, 14.06.1991, 19, 246).[5] Eesti Politseiameti loomisega reorganiseeriti Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus Liiklusohutusametiks.[6]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja Eesti Politsei taasloomist 1. märtsil 1991 moodustati Eesti Vabariigi Siseministeeriumi haldusalas kriminaalkuritegevuse vastased, kohtueelse uurimise, riikliku julgeoleku kaitse ja korrakaitseasutused:

1993. aastal viidi läbi Politseiameti haldusalas olevate kriminaalkuritegevuse vastaste, kohtueelse uurimise, riikliku julgeoleku kaitse asutuste reorganiseerimine, mille tulemusel 1. juulist 1993. aastal:

Lai tänav 44/Pagari tänav 1

Politseiameti hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19912004 asus Politseiamet Tallinna vanalinnas aadressil Pagari tänav 1. 2003. aasta 3. oktoobril sõlmisid Politseiameti esindaja Robert Antropov ja OÜ Raldon esindaja Mati Tusovi üürilepingu Politseiametile ja Põhja Politseiprefektuurile 14 000 ruutmeetri pinna üürimiseks aadressil Pärnu maantee 139 (endine AS Kalevi hoone).[7] 2004. aastal koliti uutesse nüüdisaegsetesse tööruumidesse, kus asuvad ka politsei raamatukogu, nõupidamissaalid ja politseimuuseum.[8][9]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]