Sisekaitse Operatiivrügement
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Sisekaitse Operatiivrügement | |
|---|---|
| Tegev | 1991–1997 |
| Riik | Eesti Vabariik |
| Suurus | rügement |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad |
rügemendiülem Peet Kall rügemendiülema asetäitja Arne Sirel |
Sisekaitse Operatiivrügement ehk SOR oli Eesti Vabariigi sõjaväestatud politseiüksus Siseministeeriumi valitsemisalas, mis tegutses ajavahemikul 1. detsember 1991 – 1997.
Asus Jõelähtme vallas Koogi kasarmutes. Märtsis 1992 koliti Tallinna Rahumäe tee 6, kus varem asus Eestis asunud NSV Liidu Siseministeeriumi sisevägede 357. konvoipolk ja seejärel Narva-Jõesuu kasarmutes[1], Narva piirkonna turvalise tagamisel ning Tallinnas.
Rügemendi komplekteerimisel kasutati ajateenijaid, selle isikkoosseis ulatus kuni 300 meheni.
Sisekaitseüksused: Sisekaitse Operatiivrügement ja Sisekaitse Valverügement moodustati Eesti Vabariigi kaitsejõudude koosseisus, Vabariigi Valitsuse määrusega Nr. 65 5. märtsil 1992[2]. Sisekaitse Operatiivrügement, Eesti Vabariigi kaitsejõudude koosseisus allus otseselt ja vahetult Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti peadirektorile ja viimase kaudu Eesti Vabariigi siseministrile.
Rügemendi funktsioonid oliod vastavalt Sisekaitse Operatiivrügemendi ajutisele põhimäärusele:
- posti- ja patrullteenistusest avaliku korra kaitsel ning kuritegude ja muude õiguserikkumiste tõkestamisel;
- avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku tagamisest massiüritustel, epideemiate, epizootiate, tulekahjude, katastroofide, loodusõnnetuste ja muude erakorraliste sündmuste puhul;
- massiliste või grupiliste korrarikkumiste ärahoidmisest ja tõkestamisest;
- võitluseks organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga, pantvangide vabastamiseks ning relvastatud ja muude ohtlike kurjategijate kinnipidamiseks korraldatavatest politseioperatsioonidest;
- suurte tulekahjude, katastroofide, loodusõnnetuste ja muude erakorraliste sündmuste tagajärgede likvideerimisest.
SOR likvideeriti, kuna selle käigushoidmine ja väljaõpe oli kallis ning ajateenijate kasutamine igapäevase sisekorra tagamisel ei ole Euroopa õigusruumis levinud.
SOR-i esimene ülem oli Georg Ambach, kes lahkus ülema kohalt 1992. aasta lõpus[3][4]
Alates 1993. aastast kuni rügemendi likvideerimiseni juhtisid Sisekaitse Operatiivrügementi rügemendiülem Peet Kall ja rügemendiülema asetäitja Arne Sirel. Juhtkonda kuulusid veel ka Andres Seepter, Erki Nelis, Rein Laid, Vladimir Meri, Viljar Leisalu ja Enn Kask.
Ajateenijate kasutamine Siseministeeriumi valitsemisalas olevas Sisekaitse Operatiivrügemendis lõpetati 1. novembrist 1997. aastal ja Sisekaitse Operatiivrügement liideti Tallinna Politseiprefektuuriga[5].
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ants Sild, SEE OLI TÄNA 21 AASTAT TAGASI.., www.eesti.ca, 09 Dec 2012
- Sisekaitse Operatiivrügement viidi Kohtla-Järvelt ära, Sõnumileht : SL, nr. 3, 6 jaanuar 1997
- Tõnis Erilaid, Kuidas ajateenijad protestiks koju marssisid, Õhtuleht, 5. august 2021
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ants Sild, SEE OLI TÄNA 21 AASTAT TAGASI.., www.eesti.ca, 09 Dec 2012
- ↑ Sisekaitseüksuste moodustamise ja nende ajutise põhimääruse kinnitamise kohta, RT 1992, 10, 155
- ↑ Sisekaitse operatiivrügemendi ülem vallandatud, Ajavahemikus detsember 1991 - oktoober 1992 kasutas Ambach oma alluvaid isikliku suvemaja ehituskrundil Kaberneemes erinevate tööde tegemiseks., Eesti Päevaleht, 27.11.1992
- ↑ Siim Randla, Georg Ambachi läbipaistvad valed, www.ohtuleht.ee, 19. mai 1997
- ↑ Sisekaitse Operatiivrügemendi ümberformeerimine, RT I 1997, 57, 949