Eesti NSV haldusjaotus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Siin on loetletud Eesti NSV tegevusaja jooksul aastail 19401991 toimunud haldus- ja administratiivpiirkondade muudatusi ning annab nende muudatuste põhjuste lühikirjelduse.

1940–1941[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV territoorium 1940. aastal

Aastatel 1940–1941, territoriaalseid muudatusi Eesti NSV halduspiirkondade jaotuses ei toimunud, säilisid Eesti Vabariigis kehtinud jaotus maakondadeks.

1944–1950[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV piiride muutused:
1944. aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblastisse Petseri rajoon, hilisem Pihkva oblasti Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa Petseri maakonnast likvideeriti ning liideti Võrumaaga (hiljem peamiselt Võru ja Põlva rajoonid)
1945. aastal eraldati Eesti NSV-st Narva-tagused vallad, Leningradi oblasti Kingissepa rajooni

Maakonnad (1949):

Muudatused:

Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks.

1950[muuda | muuda lähteteksti]

26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse[1], millega muudeti 1. oktoobrist 1950 endine halduskorraldus ning likvideeriti maakonnad ja vallad.

Eesti NSV territoorium jagati 39 maarajooniks. Külanõukogud muudeti rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna ning 39 maarajooni, mis koosnesid 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust.

5 linna:

39 rajooni:

Oblastiperiood (1952)[muuda | muuda lähteteksti]

Baltikumi oblastid

3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit.

Pärnu oblast:
(1 linn ja 14 rajooni)

Tallinna oblast:
(3 linna ja 12 rajooni)

Tartu oblast:
(1 linn ja 13 rajooni)

1952. aastal nimetati ka Kuressaare rajoon ümber Kingissepa rajooniks.

1953[muuda | muuda lähteteksti]

Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953 ning uueks haldusjaotuseks kujunes:

5 vabariikliku alluvusega linna:

30 rajooni:

1957[muuda | muuda lähteteksti]

АТД Эстонии-1957.png

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti 12. oktoobril 1957 Loksa rajoon ja Pärnu rajoon[3],[4] ning moodustati linnapiirkonnad:

1959[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 24. jaanuari 1959 seadlusega likvideeriti 1. veebruarist 1959

1960[muuda | muuda lähteteksti]

1962[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti:

Moodustati Pärnu rajoon.

1964[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega moodustati 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon.

6 linna.

15 rajooni:[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]