Põlva rajoon
Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 Ahja ja Kiidjärve vallast tolleaegselt Tartumaalt ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast Võrumaalt. Rajoonikeskus oli Põlva alev.[1]
Algne Põlva rajoon
[muuda | muuda lähteteksti]Rajoon koosnes algselt kahekümnest külanõukogust: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustajõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma, Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.[2]
See n-ö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse Põlva maakonna keskosa. Ida poole jäi Räpina rajoon ning lääne poole Otepää rajoon.[2] 3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon Tartu oblasti koosseisu.[1]
Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa.
Hilisem Põlva rajoon
[muuda | muuda lähteteksti]1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogu) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogu).[1] Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.[2]
1963. aastal lisati väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas Võru rajooni Lasva külanõukogu maadest.[2] 1964. aastal anti osa Kanepi külanõukogu maadest üle Valga rajooni Otepää külanõukogule.
1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: Ahja, Alaküla, Ihamaru, Kanepi, Mikitamäe, Mooste, Mustajõe, Põlva, Suuremetsa, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska.[3]
Põlva rajoonis ei olnud ühtegi linna. Suuremad asulad olid 2 alevit (Põlva ja Räpina) ja 7 alevikku: Ahja, Mooste, Kanepi, Vastse-Kuuste, Veriora, Võõpsu ja Värska.[4]
Rajooni pindala 1989. aasta seisuga oli 2158 km². Rajooni elanike arv 1986. aasta seisuga oli veidi üle 35 000.[4]
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.[1]
EKP Põlva Rajoonikomitee
[muuda | muuda lähteteksti]EK(b)P Põlva Rajoonikomitee loodi pärast Põlva rajooni moodustamist maarajoonide moodustamise seadluse alusel 25.09.1950. Rajoonikomitee struktuuri kuulusid: sekretariaat (üldosakond), partei-, ametiühingute ja komsomoliorganite osakond (1955.a-st organiseerimisosakond), propaganda- ja agitatsiooniosakond, parteistatistika ja ühtse parteipileti sektor (arvestussektor)[5].
- 1963–1978 Kalev Nõmm, EKP Põlva Rajoonikomitee I sekretär
- 1978–... Maia Leosk, EKP Põlva Rajoonikomitee I sekretär
- 1985–1988 Rein Ahman, EKP Põlva Rajoonikomitee I sekretär
- 1988–1990 Mart Madissoon, EKP Põlva Rajoonikomitee I sekretär
Põlva rajooni RSN Täitevkomitee
[muuda | muuda lähteteksti]- 1956–1962 August Pedajas, Põlva rajooni RSN Täitevkomitee esimees
- 1963–1967 Artur Soolau, Põlva rajooni RSN Täitevkomitee esimees
- 1967–1979 Ilmar Prikk, Põlva rajooni RSN Täitevkomitee esimees
- 1980–... Kalju Kermas, Põlva rajooni RSN Täitevkomitee esimees
- ...–1989 Aarne Vainokivi, Põlva rajooni RSN Täitevkomitee esimees
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Ajalugu www.polvamaa.ee (vaadatud 8. veebruar 2012)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Nooruke Põlvamaa" Eesti Loodus, 6-7/2010
- ↑ Nõukogude Eesti. Valgus. Tallinn 1978. Lk 367
- ↑ 4,0 4,1 Jaan Kappo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Eesti Raamat. Tallinn 1989. Lk 8
- ↑ EKP Põlva Rajoonikomitee (1950 - 1990), The National Archives of Estonia
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Põlva rajoonis". Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon. Tallinn 1978
- Jaan Kappo. "Põlva rajoon". // Siin- ja sealpool maanteed. Eesti Raamat. Tallinn 1989