Mine sisu juurde

Külanõukogu

Allikas: Vikipeedia

Külanõukogu (lühend kn) oli kõige madalama taseme haldusüksus Nõukogude Liidus.

Praegu on külanõukogud Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes.

Külanõukogud Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV 1949. aastal

Külanõukogu hõlmas piiritletud territooriumi koos sellel asuvate külade ja teiste maa-asulate ja halduspiiresse jäävate maavaldustega.[1] Külanõukogu esindusorganiks oli 1977. aastani küla töörahva saadikute nõukogu, 1977. aastal nimetati need ümber küla rahvasaadikute nõukoguks.

Eesti NSV-s moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aasta augustis ja septembris. 1945 sügisel moodustati 637 külanõukogu[2], enamasti 2–3 külanõukogu valla kohta. Arvestuslikult pidi ühes külanõukogus olema kuni 1000 elanikku ja 250 majapidamist.

1950 septembris moodustati täiendavalt 4 külanõukogu väikesaartel – Prangli, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saarel – kus 1945 sügisel külanõukogusid ei moodustatud ja seni tegutsesid valla töörahva saadikute nõukogud.[3]

1950 septembris likvideeriti senine haldusjaotus maakondadeks ja valdadeks. Nende asemele moodustati 39 maarajooni ning külanõukogud viidi rajoonide alluvusse, välja arvatud 5 külanõukogu (Perjatsi, Türsamäe, Auvere, Peetri ja Soldino külanõukogu), mis allutati Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogule.[4]

1954 juunis viidi läbi ulatuslik külanõukogude ühendamine, nii et senise 641 külanõukogu asemel jäi alles 320 külanõukogu. Külanõukogude liitmine oli seotud kolhooside ühinemisega ja sooviga viia kolhooside piirid vastavusse külanõukogude piiridega.[5]

1960. ja 1970. aastatel külanõukogude arv vähenes järk-järgult veelgi ühendamiste tõttu.

1978. aasta seisuga oli Eesti NSVs 194 külanõukogu.[6]

1990. aastate algul moodustati külanõukogudest vallad.

Apiilinke (leedu keeles apylinkė) oli Leedu NSV haldusüksus; ühtlasi väikseim haldusüksus. Apiilinkede analoogid olid Eesti NSVs ja mujal Nõukogude Liidus eksisteerinud külanõukogud. Apiilinkeid hakati moodustama 1940. aastal. Aastal 1940 oli neid 2866, aastal 1994 veel 427. 1995. aastal muudeti kõik apiilinked valdadeks (leedu keeles seniūnija).

  1. Eesti entsüklopeedia. 5 kd. Tallinn: Valgus, 1990, lk 327
  2. Mati Laur, Tõnu Tannberg, Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses, Tuna 4 / 2019, lk 98–109
  3. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlus "Prangli, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu külanõukogude moodustamise kohta". Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 115
  4. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlus "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s". Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 115
  5. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuni 1954 seadlus "Eesti NSV külanõukogude ühendamisest". Eesti NSV Teataja, 1954, 10, 104
  6. Eesti NSV territooriumi administratiivne jaotus ja maa-asulad. Tallinn: Valgus, 1978