Eesti Ingeri

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Viru-Ingeri)
Eesti-Ingeri 1934. aastal

Eesti Ingeri oli mitteametlik nimetus, mida kasutati Eesti Vabariigi koosseisu kuuluva ajaloolise Ingerimaa äärmise lääneosa kohta.

Jaanuaris 1919 läks Eesti Ingeri Eesti Vabadussõja käigus Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920).

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Mitteametlikel andmetel elas Eesti Ingeris 1935. aastal isureid 920 (49%), soomlasi 594 (31,6%), venelasi 216 (11,5%), eestlasi 137 (7,2%) ja vadjalasi 14 (0,07%). Kogu rahvaarv oli 1881 inimest.[1]

Nii isurid kui ka vadjalased kuulusid Ingeri põliselanike hulka, soomlased aga asusid sellesse piirkonda vabatahtlikult või sunniviisiliselt elama 16. kuni 18. sajandini kõikidest Soome osadest. Vene külad asustati piirkonnas pärast 15. sajandit.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Kallivere algkool 1933. aastal

Eesti Ingeris oli algharidust võimalik omandada neljas algkoolis:[1]

  • Kallivere 6-klassiline algkool, kus õppetöö toimus nii soome kui ka eesti keeles;
  • Väiküla 6-klassiline algkool (isurite küla), kus õppetöö toimus nii vene kui ka eesti keeles;
  • Kullaküla 4-klassiline algkool, kus õppetöö toimus nii soome kui ka eesti keeles;
  • Dolgaja Niva algkool, kus õppetöö toimus nii vene kui ka eesti keeles.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Ingeri kultuurielu mõjutas kõige rohkem Ingeri Selts (Inkerin Seura). Selts omas soomekeelset raamatukogu ja andis aastatel 1927–1938 välja oma häälekandjat "Sanaseppä". Väiksemat mõju omasid veel soomekeelsed organisatsioonid, nagu karskusselts "Nouseva Inkeri" (Tõusev Ingeri), noortering "Kullervo" ja Eesti-Ingeri Naisteselts. 1927. aastal asutati Ingeri Eesti Haridusselts, kelle edasivedajad olid Kallivere algkooli eesti õpetajad. Väiküla isurite külas tegutses Vene Haridusselts "Zarja". Veel tegutsesid Eesti Ingeris kohalik Kaitseliit, tuletõrje, jahiselts jm.[1]

Eesti Ingeri Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti.

1941. aasta suvel okupeeris Saksamaa Eesti, sealhulgas Eesti-Ingeri. Erinevalt muudest Eesti aladest, mis liideti Eesti kindralkomissariaadina Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu, jäi Eesti-Ingeri väegrupi Nord sõjalisse haldusse.

1943. aastal evakueeriti sõjategevuse eest kõik Eesti Ingeri elanikud.[1]

Pärast Eesti kolmandat okupeerimist Punaarmee poolt 1944. aastal eraldasid Nõukogude võimud 1945. aasta jaanuaris Eesti-Ingeri Eesti NSV-st ja viisid selle üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu (juba 15. augustil 1944 oli 75% Eesti NSV Petseri maakonnast eraldatud ja liidetud Vene NFSV-ga).

Pärast Eesti Vabariigi taastamist 1991. aastal ei ole Venemaa pidanud Tartu rahulepingut endale siduvaks, mistõttu Eesti-Ingeri kuulub praegu de facto Venemaa Leningradi oblasti koosseisu.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]