Viljandi rajoon
| Viljandi rajoon (1950) | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: 1203,6 km² | |
| Elanikke: 31 328 (1950) | |
| Rahvastikutihedus: 26,0 in/km² | |
| Keskus: Viljandi | |
 Viljandi rajoon ja Eesti NSV haldusjaotus 1957. aastal |
| Viljandi rajoon (1965) | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: 3614,1 km² | |
| Elanikke: 67 444 (1965) | |
| Rahvastikutihedus: 18,7 in/km² |
| Viljandi rajoon (1978) | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: 3578,1 km² | |
| Elanikke: 66 953 (1978) | |
| Rahvastikutihedus: 18,7 in/km² |
Viljandi rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1989. Selle keskuseks oli Viljandi linn.
Rajooni ümbritsesid rajamisel Tõrva, Abja, Kilingi-Nõmme, Pärnu, Suure-Jaani ja Põltsamaa rajoon ning idaküljel Võrtsjärv. Võrtsjärve vastaskallas kuulus Elva rajoonile.[1]
See moodustati radikaalse haldusreformi käigus 1950. aastal, mil Eestis likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti jagati toona maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Üks 39 moodustatud maarajoonist oli Viljandimaa keskosas loodud Viljandi rajoon.[2] Selle algne pindala oli vaid 1203,6 km²,[3] mis oli territooriumilt umbes kolmandik varem eksisteerinud samanimelisest maakonnast (Viljandi maakonna pindala aastatel 1939–1949 oli 4002 km²[4]).
Hilisemate haldusjaotuse muutuste käigus Viljandi rajoon laienes. Suuremad territooriumi juurdekasvud olid pärast Suure-Jaani rajooni (1959) ja Abja rajooni (1963) likvideerimist.
Aastatel 1952–1953 kuulus see Pärnu oblasti koosseisu.[5]
Rajoonilise alluvusega linnad ja alevid
[muuda | muuda lähteteksti]Rajooni moodustamisel (1950) oli rajoonis vaid kaks linna (Viljandi ja Mustla).[3] 1959. aastal lisandus Suure-Jaani linn ning 1963. aastal Mõisaküla linn ning kolm alevit (Abja-Paluoja, Nuia ja Võhma).[6]
23. novembril 1979 muudeti Mustla linn Mustla alevikuks ja arvati Tarvastu külanõukogusse. Mustla linnas elas 1979. aastal 955 inimest.[7]
26. märtsil 1987 liideti Nuia aleviga 50,1 ha Polli külanõukogu maid ja nimetati Karksi-Nuia aleviks.[7]
Elanike arv linnades ja alevites (1965)[8]
[muuda | muuda lähteteksti]- Viljandi 19 129
- Mõisaküla 2002
- Abja-Paluoja (alev) 1732
- Suure-Jaani 1664
- Nuia (alev) 1356
- Võhma (alev) 1324
- Mustla 1015
Külanõukogud
[muuda | muuda lähteteksti]Külanõukoguid oli 1978. aastal 14. Neis 7 alevikku ja 254 küla. Suurimad külanõukogud olid Pärsti (elanikke 4866) ja Viiratsi (3914), väiksemad Kõpu (1027) ja Vastemõisa (1121).[9]
Rajoonis kõigi eksisteerinud külanõukogude nimistu
[muuda | muuda lähteteksti]Haldusjaotuse muutused (1950–1987)
[muuda | muuda lähteteksti]Külanõukogude arvu oluline vähendamine (1954)
[muuda | muuda lähteteksti]1954. aastal oli oluline haldusmuutatus külanõukogude arvu kärpimine umbes poole võrra. Viljandi rajoonis 20 külanõukogust jäi 10.[10]
Suur rajoonide liitmisreform (1959)
[muuda | muuda lähteteksti]1959. aastal toimus suur rajoonide reform. Likvideeriti 13 rajooni, sealhulgas Suure-Jaani rajoon. Reeglina arvati külanõukogud teistesse rajoonidesse tervikuna, erandiks vaid Suure-Jaani rajooni Kaansoo külanõukogu, mis jagati Vändra rajooni Aesoo ja Rõusa ning Viljandi rajooni Arjandi külanõukogu vahel.[6]
Suure-Jaani rajooni haldusüksustest läks Suure-Jaani linn ja neli külanõukogut Viljandi rajooni koosseisu. Likvideeritud Tõrva rajooni kaks külanõukogut arvati Viljandi rajooni koosseisu.[6]
Suur külanõukogude liitmise reform (1960)
[muuda | muuda lähteteksti]Suur külanõukogude arvu vähendamine toimus 1960. aastal.[6]
Viimane suur haldusjaotuse muutmine (1962–1963)
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1962–1963 toimus viimane suurem haldusjaotuse muutmine. Selle käigus likvideeriti 1. jaanuarist 1963 Abja rajoon. Selle haldusüksustest läksid Mõisaküla linn, Abja-Paluoja alev, Nuia alev ja viis külanõukogut Viljandi rajooni koosseisu.[6]
Väiksemad haldusmuudatusi 1965–1976
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast 1965. aastat jätkus külanõukogude arvu vähendamine ja nende piiride muutmine. Rajoonipiire muudeti vähe.[11]
1972. aastal liideti Suure-Jaani külanõukogust 3655 ha Pärnu rajooni Vändra külanõukogusse. Märtsis 1973 muudeti Pärnu ja Viljandi rajooni piiri, liites Pärnu rajooni Saarde külanõukogust 448 ha Abja külanõukoguga ja Abja külanõukogust 267 ha Saarde külanõukoguga.[11]
Haldusjaotuse muudatused 1978–1987
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1978–1987 toimus vähe haldusjaotuse muutusi. Viljandi rajoonis olid need seotud Mustla linna ja Nuia aleviga.[7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Aivar Kriiska jt. "Eesti ajaloo atlas". Tallinn: 2007. Lk 126
- ↑ Liivi Uuet. "Eesti haldusjaotus 20. sajandil". Tallinn: Eesti Omavalitsusliitude Ühendus, 2002. Lk 132
- 1 2 Liivi Uuet. "Eesti haldusjaotus 20. sajandil". Lk 144–149
- ↑ EE, kd 10, 1998. Lk 423
- ↑ Liivi Uuet. "Eesti haldusjaotus 20. sajandil". Lk 151–153
- 1 2 3 4 5 Liivi Uuet. "Eesti haldusjaotus 20. sajandil". Lk 177–180
- 1 2 3 Liivi Uuet. "Eesti haldusjaotus 20. sajandil". Lk 229
- ↑ Liivi Uuet. "Eesti haldusjaotus 20. sajandil". Lk 184–190
- ↑ Liivi Uuet. "Eesti haldusjaotus 20. sajandil". Lk 222
- ↑ Liivi Uuet. "Eesti haldusjaotus 20. sajandil". Lk 157–172
- 1 2 Liivi Uuet. "Eesti haldusjaotus 20. sajandil". Lk 193–202
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Reinhold Joost "Viljandi rajoon" (Eesti Raamat 1973)