Abja rajoon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Abja rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.[1]

Abja rajoon moodustati 1950 septembris seoses maakondade likvideerimisega, hõlmates Viljandimaa lõunaosa ja Pärnumaa kaguosa. Rajooni keskus asus Abja-Paluoja alevis. Rajooni kuulusid algselt Mõisaküla linn, Abja-Paluoja ja Nuia alev ning Abja, Halliste, Kaarli, Kangru, Kariste, Paluoja, Penuja, Pera, Polli, Pöögle, Rajangu, Sudiste, Tuhalaane, Uue-Kariste ja Äri külanõukogu.[2]

Pärast külanõukogude ühendamisi 1954 juunis jäi Abja rajooni 7 külanõukogu: Abja, Halliste, Kariste, Karksi, Lilli, Polli ja Rajangu külanõukogu.[3]

1959 veebruaris liideti Abja rajooniga suurem osa likvideeritud Kilingi-Nõmme rajoonistKilingi-Nõmme linn ning Jäärja, Kanaküla, Massiaru, Saarde, Tali ja Tihemetsa külanõukogu.[4]

1963 jaanuarist Abja rajoon likvideeriti. Selle alad jagati Viljandi rajooni ja Pärnu rajooni vahel, nii et Kilingi-Nõmme linn, Massiaru, Saarde, Tali ja Tihemetsa külanõukogu liideti Pärnu rajooniga ning Mõisaküla linn, Abja-Paluoja ja Nuia alev, Abja, Halliste, Kariste, Karksi, Polli ja Rajangu külanõukogu liideti Viljandi rajooniga.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Nõukogude Enstüklopeedia, 1. kd, Tallinn, Valgus: 1985
  2. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlus "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s". Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114
  3. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuni 1954 seadlus "Eesti NSV külanõukogude ühendamisest". Eesti NSV Teataja, 1954, 10, 104
  4. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 24. jaanuari 1959 seadlus "Eesti NSV rajoonide reorganiseerimisest". Eesti NSV Teataja, 1959, 6, 38
  5. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 21. detsembri 1962 seadlus "Eesti NSV territooriumi administratiivses jaotuses muudatuste tegemise kohta". Eesti NSV Ülemnõukogu Teataja, 1962, 51, 183