Raivo Järvi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Raivo Järvi 2011. aastal

Raivo Järvi (23. detsember 1954 Pärnu17. juuni 2012) oli eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht ning poliitik.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Raivo Järvi lõpetas Tallinna 46. Keskkooli 1973. aastal ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal graafika erialal.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Järvi oli kunstnikuna nii illustreerija, tarbekunstnik kui ka graafik. Ta illustreeris vähemalt 22 lasteraamatut, joonistas muuhulgas ka plakateid ja postkaarte.

Ta juhtis lastesaateid Eesti Televisioonis ("Laupäeval koos isaga", "Kõige suurem sõber", "Jutupliiats"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ja Kuku Raadios (saatesarjad "Kukupai" ja "Onu Raivo rännakud").

2011. aastast oli ta riigikogu liige.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Telesaated[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1977 "Laulujütsid" (Eesti Televisioon)
  • 1978–1981 "Laupäeval koos isaga" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
  • 1981–1985 "Kõige suurem sõber" (ETV)
  • 1981, 1983 "Õhtujutt" (ETV)
  • 1985 "Praegustele ja endistele lastele – Lasteekraan 30" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
  • 1986–1990 "Kõige suurem sõber" (ETV korduseetris üksikute säilinud salvestistena aastail)
  • 1991–1996 "Jutupliiats" – 69 osa (ETV, režissöörid Maarit Kaasik, Maire Radsin)
  • 1992 "Legoland Linnahallis (ETV, režissöör Karin Nurm)
  • 1993 "Laulukarussell", 7. saade (ETV, režissöör Karin Nurm)
  • 1996–1998 "Pildi ees ja pildi sees", 17 osa (ETV, režissöör Maarit Kaasik)
  • 1998 "Rosinante", 7 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
  • 1999–2000 "O.N.U. ja Raivo", 18 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
  • 1998 "Reisile sinuga" juubelisaade nr 200 (ETV)

Raamatuillustratsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Tarbekunstnikutööd ja muud tegemised[muuda | muuda lähteteksti]

Raivo Järvi on kujundanud muuhulgas kohukese pakendi, Tarbeklaasi toodetud morsiklaasid, temaatilisi plakateid, postkaardisarja, koomiksid "Tulipoiss" ja "Gärlyn". Ta kujundas vabariikliku võistluse "Kaunile eesti kodule" 2001 ja 2003 auhinnapildid. Järvi on teinud ka teatrikostüümid lavastusele "Pipi! Nuki! Puhh! – hitipidu lastele kahes osas"[1].

Kirjasõna[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

Raivo Järvi on kirjutanud kaks lasteraamatut: "(Peaaegu) Jõuluraamat" (Muldia, 1996) ja "Helmeri võlupall" (TEA, 2009). Teostes on autori illustratsioonid.

Järvi enda elust kõneleva raamatu "Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai" kirjutas Piret Kooli, teos ilmus kirjastuses Pegasus oktoobris 2019 (ISBN 9789949681488).

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1998. aastast kuulus Järvi erakonda Mõõdukad. 1999. aastal toimunud Riigikogu valimistel oli ta erakonna esinumber Pärnu maakonnas ja kogus 953 häält, kuid sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks. Järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel 2002. aastal kandideeris Järvi Tallinna kesklinnas Mõõdukate nimekirjas teise numbrina partei esimehe Toomas Hendrik Ilvese järel ja kogus 141 häält. Mõõdukad aga volikokku ei pääsenud. 2002. aastal vahetas Järvi erakonda, astudes Eesti Reformierakonna liikmeks.[2]

Järvi oli X ja XI Riigikogu koosseisu liige. Raivo Järvi sai XII Riigikogu koosseisu liikmeks 2011. aasta 6. aprillil välisminister Urmas Paeti asendusliikmena.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Raivo Järvi ema oli ballettmeister ja tantsuõpetaja Svetlana Järvi. Tema isa oli muusik Riho Järvi.

Raivo Järvi oli kaks korda abielus. Teine abikaasa oli baleriin Tatjana Järvi. Esimesest abielust sündis poeg Richard-Erik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Piret Kooli (2019). Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai. Tallinn: Pegasus. Lk 268. 
  2. "Raivo Järvi vahetas erakonda" Delfi, 17. detsember 2002

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]