KUNO

Allikas: Vikipeedia

KUNO võrgustik


KUNO logo.gif

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond 2011. aasta aprillis.jpg
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond, KUNO sekretariaat (2011. aasta aprillis)
Lühend KUNO
Peakorter Eesti Kunstiakadeemia
Piirkond Põhja- ja Baltimaad
Liikmed 16 kunstiülikooli
Ametlikud keeled inglise
Veebileht http://www.kuno.no

KUNO (norra, taani ja rootsi keeles Kunst Utdanninger i Norden) on Põhja- ja Baltimaade kunstikõrghariduse koostöövõrgustik. Võrgustikku kuuluvad 16 Islandi, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Eesti, Leedu ja Läti kunstikõrgkooli. Võrgustiku eesmärk on koostöö vabade kunstide akadeemilistes distsipliinides, üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsus ning erialaste teadmiste vahetamine piirkonna kunstikõrghariduses.[1]

Eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

KUNO võrgustiku põhieesmärgid on:[2]

  • tõhustada kunstikõrgharidusvaldkonna kontakte ja koostööd,
  • tõsta teadlikkust kunstikõrgharidusest,
  • toetada kõrgema kunstihariduse debatti kõrgel professionaalsel tasemel,
  • anda üliõpilastele võimalus üliõpilasvahetuseks võrgustikku kuuluvates erinevates kõrgkoolides,
  • levitada Põhja-ja Baltimaade kaasaegse kunstikõrghariduse põhimõtteid ja ideid.

Põhitegevused[muuda | muuda lähteteksti]

KUNO võrgustiku põhitegevused on:

  • üliõpilaste lühiajaline mobiilsus (lühikursused 1–4 nädalat ehk ekspressmobiilsus),
  • üliõpilaste pikaajaline mobiilsus (3–10 kuud),
  • õppejõudude vahetus ja igaaastane sümpoosion,
  • kunstikõrgharidusalane debatt Põhja-ja Baltimaades,
  • magistriõppe ühisõppekava “Nordic Sound Art”,
  • ühisõppekavade arendus,
  • intensiivprojektid,
  • teadusalane koostöö,
  • rektorite ja koordinaatorite kohtumine kord aastas.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

KUNO võrgustiku tegevust suunab ja arendab neljaliikmeline juhtnõukogu. Juhtnõukogu liikmete hulgast valitakse eesistuja. Juhtnõukogu liikmesus kestab kaks aastat. Kord aastas toimub kõigi liikmesülikoolide rektorite ja koordinaatorite kohtumine, kus valitakse uued juhtnõukogu liikmed. Kõigil ülikoolidel on valimistel üks hääl.

KUNO sekretariaat ei ole paikne, vahetudes iga viie aasta tagant. 2011–2015 on KUNO sekretariaat Eesti Kunstiakadeemias. Sekretariaat on vastutav Nordplus kõrgharidusprogrammist vahendite taotlemise ja haldamise, liikmemaksude kogumise, eelarve jälgimise ja hoidmise, stipendiumide väljamaksmise süsteemi tõhusa toimimise, võrgustiku juhtnõukogu ja rektorite ja koordinaatorite kohtumiste ja õppejõudude sümpoosioni korraldamise ja teiste ülesannete täitmise eest.

Võrgustiku 16 liikmesülikooli on:

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

KUNO asutati 1993. aastal. Algselt kuulusid võrgustikku vaid Põhjamaade vabade kunstide erialadega seotud kõrgkoolid. Balti riikide kõrgkoolid liitusid võrgustikuga 2005. aastal (liitumiskutse esitati 2004. aasta võrgustiku rektorite ja koordinaatorite kohtumisel Kopenhaageni Kuninglikus Kunstiakadeemias).

Finantseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

KUNO võrgustiku eelarve moodustub iga-aastasest liikmemaksust ja Nordplus kõrgharidusprogammist eraldatud vahenditest. Liikmemaks on kõigile ülikoolidele üks summa, mis lepitakse kokku igal aastal toimuval rektorite ja koordinaatorite kohtumisel. Nordplus kõrgharidusprogrammi vahendid taotletakse sekretariaadi poolt esitatud taotluse alusel.

Eelarvelistest vahenditest finantseeritakse üliõpilaste ja õppejõudude stipendiume, korraldatakse temaatilisi intensiivprojekte, korraldatakse iga-aastane õppejõudude sümpoosion ja võrgustiku rektorite ja koordinaatorite kohtumine.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aastal valiti KUNO parimaks tegevusmudeliks 300 Põhjamaade Nordplus kõrgharidusprogrammi võrgustiku seas.[3]

Võrgustikku kui parimat Nordplus kõrgharidusprogrammi tegevusmudelit tutvustasid programmi avakonverentsil 8.-9.11.2007 Kopenhaagenis KUNO juhtnõukogu liikmed [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. KUNO objectives www.kuno.no, viimati külastatud 22.04.2011.
  2. KUNO objectives www.kuno.no, viimati külastatud 22.04.2011.
  3. KUNO honoured for good practice viimati külastatud 22.04.2011.
  4. Nordic-Baltic cooperation within higher fine art education (by Gertrud Sandqvist & Andres Tali viimati külastatud 22.04.2011