Anders Härm

Allikas: Vikipeedia

Anders Härm (sündinud 15. juulil 1977) on eesti kunstiteadlane ja kuraator.

Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteadust ning Tartu Ülikoolis vahetusüliõpilasena semiootikat, kultuuriteadust, sotsioloogiat ja kunstiajalugu.

Alates 1999. aastast on Härm kureerinud u 40 rahvusvahelist näitust ning aidanud erinevate institutsioonide juures majutada ja produtseerida rohkem kui 200 kunstiprojekti, seda nii Eestis kui ka välismaal (Saksamaa, Soome, Norra). Sealhulgas on ta produtseerinud Eesti paviljoni 2000. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja 2003. aasta Veneetsia biennaalil.

Alates 1995. aastast avaldanud u 200 artiklit nii ühiskondlikel teemadel kui ka kunsti- ja kultuuriarvustusi Eesti ajakirjanduses, samuti kirjutanud isikkataloogide eessõnu ja akadeemilist esseistikat.

Aastatel 2002–2012 töötas Härm Tallinna Kunstihoone koosseisulise kuraatorina. Ta on üks EKKM-i asutajatest (2007) ning juhatuse liige, aastail 2009–2015 tegevdirektor ja programmijuht. Aastatel 2000–2016 õpetas ta EKA-s tunnitasulise lektorina ja 2006–2016 oli õppekava "Kaasaegse kunsti küsimused" juht. 2017. aastast töötab Härm EKA KVI kaasaegse kunsti lektorina ja kureerimise õppesuuna juhina.

Teda on pärjatud mitmete autasude ja stipendiumitega: 2006 Eesti Kultuurkapitali Kujutava- ja Rakenduskunsti Sihtkapitali aastaauhind, 2008 & 2018 Eesti Kultuurkapitali stipendium “Ela ja sära”, 2011 Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia, 2016 Eesti Kultuurkapitali aastaauhind (koos Neeme Külmaga), 2021–2023 riikliku kunstnikupalga stipendiaat.

Olulisemad kuraatoriprojektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kolm isamaalist kõnet. ;paranoia: Tallinn, 2013.
  • Semionaudi päevaraamat. Tekste aastatest 1999-2008. Ise kirjastatud: Tallinn, 2009.
  • On the Genealogy of the “Soros Realism”. “Making of” the International Eastern European Art (1989-2004). Kunstiteaduslikke Uurimusi 2, 2018, lk-d. 7–30  
  • Prantslane, inglane ja sakslane avangardi ja popi vahel. Kapitalism, skisofreenia ja hübriidne identiteet. Kunstiteaduslikke Uurimusi 1–2, 2006, lk-d. 29–44. (Koos Hanno Soansiga)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Lembit Sarapuu. Tegelikkus ja tõelisus". KUMU. Vaadatud 27.04.2022.
  2. "Olga Jürgenson. Le Bordel Synthétique". Tallinna Kunstihoone. Vaadatud 27.04.2022.
  3. "Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus". KUMU. Vaadatud 27.04.2022.
  4. "XENOS". EKKM. Vaadatud 27.04.2022.
  5. "MUST MAJA. MÄRKMEID ARHITEKTUURIST". EKKM. Vaadatud 27.04.2022.
  6. "Estonian Dream. Festival of Contemporary Art". Vaadatud 27.04.2022.
  7. "TUMEDUS, TUME". EKKM. Vaadatud 27.04.2022.
  8. Juske, Ants (28.12.2009). "„Blue-Collar Blues": kõigi maade töötud, ühinege!". Eesti Päevaleht. Vaadatud 27.04.2022.
  9. Trossek, Andreas (03.06.2005). "Maalimise keelumärk, millest keegi kinni ei pea". Sirp. Vaadatud 27.04.2022.
  10. Juske, Ants (06.11.2004). "Uus variant Tallinna-Moskva kunstiteljel". Postimees. Vaadatud 27.04.2022.
  11. Treier, Heie; Mumm, Marko (06.03.2003). "Vulkaanipursked, laavaväljad ja kapitalismi pahed Kunstihoone saalis". Eesti Ekspress. Vaadatud 27.04.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  12. "Marko und Kaido. Eesti paviljon 50. Veneetsia biennaalil". KKEK. Vaadatud 27.04.2022.
  13. Agu, Marika; Kivirähk, Kaarin (27.01.2020). "Meenutaja. Nullindate hitt-näitus „young British art(ists)"". KKEK. Vaadatud 27.04.2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  14. Koppel, Merike (01.07.2000). "Eesti linnakeskkond Veneetsias". Eesti Päevaleht. Vaadatud 27.04.2022.