Leo Rohlin
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2021) |
| Leo Rohlin | |
|---|---|
| Sündinud |
25. juuli 1939 Tallinn |
| Surnud | 10. september 2022 |
| Rahvus | eestlane |
| Tegevusala | keraamik |
| Tuntud teoseid |
"Flora III" (1973) "Kosmos" (1974) "Sula" (1978–79) "Kuup" (1979) "Põhjala" (1998) "Üksi" (1999) |
Leo Rohlin (25. juuli 1939 Tallinn – 10. september 2022) oli eesti keraamik ja õppejõud.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Leo Rohlin õppis Tallinna 7. keskkoolis. Pärast keskkooli lõpetamist 1957. aastal läks ta kaheks aastaks Tartu Kunstikooli. Seejärel õppis keraamika erialal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (lõpetas 1965).
Aastatel 1964–1968 töötas Rohlin Tallinna Ehituskeraamikatehase keraamikatsehhis keraamik-tehnoloogi ja tsehhikunstnikuna. 1968–1972 oli Rohlin tööl ERKI keraamika ja klaasikunsti kateedris, kuid jätkas ka poole kohaga keraamikatsehhis töötamist.
1974–1984 oli Rohlin keraamika ja klaasikunsti kateedri juhataja. 1989–1995 oli ta ERKI prorektor ning aastatel 2000–2005 Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna juhataja.
1986. aastast oli Rohlin Eesti Riikliku Kunstiinstituudi korraline professor ja 2005. aastast Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor.
2010. aastal valmis Igor Ruusi dokumentaalfilm "Leo Rohlin".
Näitused[muuda | muuda lähteteksti]
Valik isikunäitusi[muuda | muuda lähteteksti]
Tarbekunstimuuseum 1982–1983; Svanekegarden, Taani Kuningriik 1992; "Klassikud" Tarbekunsti ja Disaini Muuseum 2003–2004; "Ajast aega" EKA galerii 2009; "Nokturn" Hop galerii 2011; "Nokturn II. Üksi" Kunstihoone galerii 2014; "Kui seda metsa ees ei oleks" Hop galerii 2016; "Visioonid maast ja taevast" Evald Okase muuseum 2016; "Valgust oodates" Hop galerii 2020.
Valik näitusi[muuda | muuda lähteteksti]
Keraamika näitus-konkurss Faenza, Itaalia 1974, Baltimaade tarbekunsti triennaalid, Tallinn 1988, 1991, Baltimaade ja Taani Kuningriigi tarbekunstinäitus Kopenhaagen-Riia-Vilnius-Tallinn 1992, Põhjamaade disaini ja tarbekunsti näitus "From Dream to Reality" Tallinn-Vilnius-Riia-Göteborg-Helsingi 1993–1994, Baltimaade keraamikanäitus Wellington B.Gray Art Gallery, USA 1996, Eesti keraamika juubelinäitus Kunstihoone 1998, Läänemere maade kunstinäitus "Blue Links" Frederiksvaerk, Taani Kuningriik 2000, Eesti keraamika juubelinäitus ETDM 2013, Baltimaade keraamikanäitus "Under the Black and Baltic Deep" Northern Clay Center, Minneapolis, USA 2018, Rahvusvaheline keraamikanäitus "Ceramics Now. The Great Artists of Contemporary Ceramic" Faenza, Itaalia 2018, Baltimaade keraamikanäitus "CREO ERGO SUM" Riia, 2020
Olulisemad teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Näitusetööd: Vormid "Flora III" 1973, "Kosmos" 1974, "Sula" 1978, "Kuup" 1979, "Põld 1981–1982, "Sinine kaar" 1986, "Põhjala" 1988, "Põhjarannik" 1988, "Seltskond" 2000–2001,. Seinareljeefid "Nägemused I-IV" 2009–2014, triptühhon "Tulek-Olek-Minek" 2009, "Keraamilised etüüdid 1–36" 2009–2013, Tekstiiliinstallatsioonid "Appasionata" , "Öised helid", "Öine aed", "Karilatsi pastoraal", "Öised rajad" 2011–2013, 14-osaline kollaaž akvarelli-tušimaali tehnikas "Kui seda metsa ees ei oleks" 2016. Seinareljeefid "Must lagi on meie toal" 2016, "Puudutus" 2020, "Kogudus" 2020, "Aken" 2020, "Ja valguse varjulise" 2019–2020
Monumentaalteosed[muuda | muuda lähteteksti]
- Keraamiline pannoo Haldusjuhtide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi hoonel Mustamäe tee 22, 3,5x15 m, 1978
- Keraamiline pannoo Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse ujulasse, 3x11 m, 1980
Monograafiad[muuda | muuda lähteteksti]
- "Keraamika käsiraamat", EKA kirjastus 2003
- "Eesti keraamika ajast aega", EKA kirjastus 2007
Valik artikleid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Tarbekunst ja "tarbe"kunst", Sirp ja Vasar 12.11.1976
- "Ta räägib siiski? Räägime veel...", Postimees 27.02.2010
Kataloogid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Leo Rohlin. Keraamika" ENSV Kultuuriministeeriumi ja Kunstimuuseumi väljaanne 1983
- "Klassikud. Leo Rohlin" Tarbekunstimuuseumi väljaanne 2004
Valik artikleid[muuda | muuda lähteteksti]
Tiina Käesel "Jutuajamine Leo Rohliniga" SV 28.01.1983, Jaak Olep "Vestlus Leo Rohliniga" Kunst ja kodu (53) 1984, Kai Lobjakas "Armastusest keraamika vastu" Päevaleht 03.12.2003, Airi Ligi "Klassik Leo Rohlin – kui teda poleks, siis tuleks ta välja mõelda" Sirp 16.01.2004, Tiina Käesel "See on Rohlin" EE Areen 05.02.2004, Eero Epner "Leo Rohlin, milline on teie meelest olukord Eesti tarbekunstis?" EE Areen 05.02.2004, Ingrid Allik "Leo Rohlin" New Ceramics 2, 2012, Kadri Mälk "Öö laul Kunstihoone galeriis. Leo Rohlin "Nokturn II. Üksi"" EE 30.01.2014, Tiina Käesel "Öömuusikat vaadates" Sirp 07.02.2014, Hille Karm "Leo Rohlin. Keraamikuamet on paljuski põllumehe oma moodi" Maaleht 24.04.2014
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1979 – Kristjan Raua preemia (keraamiline dekoratiivpannoo Eesti NSV Ministrite Nõukogu juhtiva kaadri täiendusinstituudi fassaadil)
- 1998 – Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (esinemine Eesti Keraamika aastanäitusel)
- 2003 – Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia ("Keraamika käsiraamat" ja isikunäitus Tarbekunstimuuseumis)
- 2004 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia
- 2007 – Eesti Kunstnike Liidu auliige
- 2011 – Valgetähe III klassi teenetemärk[1]
- 2015 – Kristjan Raua preemia (aastakümnetepikkune hindamatu panus eesti keraamika arengusse)
- 2021 – Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia (Leo Rohlin – unikaalne nähtus eesti keraamikas, keda saab nimetada ka suure algustähega Keraamikapedagoogiks)
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend on muusikateadlane Arno Rohlin.