Henry Laks

Allikas: Vikipeedia

Henry Laks (7. jaanuar 196110. mai 2023) oli eesti laulja.

Ta lõpetas Tallinna 37. Keskkooli matemaatika süvaõppega klassi. Asus õppima Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri, kuid pärast teist õppeaastat suundus õppima nahakunsti erialale, mille lõpetas 1985. aastal.[1] Ta on töötanud Martna koolis kehalise kasvatuse ja joonistamise õpetajana, hiljem Kuusalu Keskkoolis kunstiõpetuse õpetajana.[2]

Henry Laks on maetud Tallinna Metsakalmistule, mitmete tuntud muusikute naabrusse.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkooli ajal laulis Henry Laks punkansamblis Pelikan (bassi mängis Elmo Nüganen, kitarri Arvo Lall, trumme Indrek Saul). Henry Laks on osalenud ansamblites Reval (koos Raoul Kurvitsaga), Zaltus Lumel, Kuues Meel, Henry Laks Band, Seitsmes Meel, Toora, lühikest aega ka ansamblis In Spe.[3] Ta tegi viljakat koostööd oma sõbra, helilooja Alo Mattiiseniga. Hiljem esines peamiselt oma sooloprojektidega.[4]

Henry Laksil on ilmunud kolm luulekogu: "Omal viisil" (Huma 1998), "Ilmaratas" (Henry Laks 1991), "Märk" (Henry Laks 2007).[4] Ta on tegelenud ka maalimisega, on kujundanud enda luulekogud illustratsioonidega ja kasutanud kõigil enda plaatidel maale ja graafikat.[5]

Tuntumad laulud: "Salaja", "Tule kui leebe tuul", "Kevadele", "Hoia mu poole", "Ilmaratas" (esitati 2019. aasta üldlaulupeol)[6], "Õpetaja" jt. Esines konkursil "Eurolaul 1994" lauluga "Lähedus".

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Seitsmes Meel" (1988, MC)
  • "Tule kui leebe tuul" (1996, CD)
  • "Hoia mu poole" (1996, CD)
  • "Läbi aja" (2000, CD MC)
  • "Märk" (2007, CD)
  • "Ööst saab pikem päev" (2012)
  • Henry Laks, Eesti Kullafond (2015 3xCD)
  • "Kuulen Su häält" (2018, CD)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tal on pojad Joonas ja Rasmus.[7]

Kooliaastatel tegeles ta kergejõustiku, eelkõige kümnevõistlusega, kusjuures lemmikalaks oli kettaheide. Siiski oli edukas tõkkejooksus, tulles ka korra Tallinna meistriks. Hiljem ülikoolis õppides tegeles karatega, tulles meeskondlikult Eesti meistriks, individuaalselt oli parim saavutus meistrivõistlustel 2. koht, pärast mida ta lõpetas karatega tegelemise.

2004. aastal sattus ta kontserdilt koju sõites roolijoodiku süül ränka liiklusõnnetusse ja oli seejärel pikka aega haige. Oli ka oht jääda ratastooli, ent endise sportlasena[8] suutis Henry Laks kolm aastat pärast õnnetust siiski taas jalgadele tõusta.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]