Leonhard Lapin

Allikas: Vikipeedia
Leonhard Lapin
LeoLapin.jpg
Sünniaeg 29. detsembril 1947
Räpina
Rahvus eestlane
Tegevusala kunstnik, arhitekt ja luuletaja
Kunsti õppinud ERKI
Auhinnad Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1989)

Leonhard Lapin (sündinud 29. detsembril 1947 Räpinas) on eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Leonhard Lapin lõpetas Räpina Keskkooli 1965. aastal, õppis aastatel 19661971 ERKI-s arhitektuuri erialal. Töötas aastatel 19711974 Tallinna Restaureerimisvalitsuses arhitektina. Alates 1990. aastast on ta ERKI õppejõud, alates 1995. aastast professor. Aastatel 1992–1998 õppejõud Helsingi kunstikoolis Maa, 1993–1996 kooli juhtkonna liige. 1994. aastal oli ta Helsingi Tehnoloogiainstituudi külalisprofessor. Aastatel 1995–1997 ja 2003–2005 oli ta Eesti Kultuurkapitali Kujutava- ja Rakenduskunsti sihtkapitali esimees. 1991–2003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande Ehituskunst peatoimetaja. Aastatel 1997, 2002 ja 2005 külalisprofessor Eesti Muusikaakadeemias. 1998–2001 Tallinna linna kunstinõukogu juhataja. 2001–2002 oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 2012. aastal valiti ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessoriks.

Leonhard Lapin on Eesti Kunstnike Liidu liige (1977) ja Eesti Arhitektide Liidu liige (1982).

Avaldanud Albert Trapeeži nime all luulekogud “Sitased seitsmekümnendad: ebatsensuurset luulet. 1969–1977” (1993), “Kaunimad laulud: luulet möödunud sajandist” (2000), “Võta suhu sõna” (2011), “Armastades” (2012) ja palju muud.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Leonhard Lapin on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960. aastatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lapin on olnud ka viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid ehk "arhitektoone". Oma esimese arhitektooni tegi Lapin 1976. aastal ja see kandis nime "monument tallinnale". Just Lapin tõi eesti ja ka soome keelde sõna "arhitektoon". Mõiste ise pärineb 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud vene avangardistilt Kazimir Malevitšilt, kelle jaoks arhitektoon tähendas tuleviku inimese kodu. Lapin on läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, samuti lavastanud teatris.

Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes ja erakogudes üle maailma.

Lapini tehtud on Eesti esimene buda kloostri projekt. Selle tellija oli 1984. aastal Eestimaa Budistlik Vennaskond, kellega Leonhard aktiivselt suhtles. Ta on olnud aktiivne budismihuviline juba ERKI aegadest. Lapini kontseptsioon ruumist ja tühjusest on olnud aastaid tema ideede väljenduseks; ta on kirjutanud tühjuse (sanskriti śūnyatā) teemal raamatu "TÜHJUS VOID".

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]