Raoul Kurvitz

Allikas: Vikipeedia

Raoul Kurvitz (sündinud 3. veebruaril 1961) on eesti kunstnik.

Ta lõpetas 1984. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektina. Koos kursusevend Urmas Muruga moodustasid nad 1986. aastal grupeeringu Rühm T, peagi liitus nendega arhitekt Peeter Pere ning veel kunstnikke ja loomeinimesi[1]. Rühm T nimetas oma maaliloomingut külmaks ekspressionismiks, milles puudus kirg, mis oli distantseeritud, kuid ometi sekkuv[1]. Toonane kriitika sidus Rühm T tegevust peamiselt postmodernismi ning transavangardi ja „ekspressionistliku dekadentsi" mõistetega[1]. Rühm T tegutses 1990. aastate algusaastateni.

Tema loomingusse kuulub installatsioone, performance'eid, maale ja objekte. Hinnatud on ka Kurvitza video- ja muusikalooming. Raoul Kurvitza loomingut on näidatud paljudes mainekates Euroopa ja Ameerika muuseumides[viide?] ja institutsioonides.[viide?] 1997. aastal esindas ta koos Jaan Toomiku ja Siim Tanel Annusega Eestit esmakordselt Veneetsia biennaalil[2]. 1999 teostas Kurvitz Tallinna Kunstihoones ja selle esisel Vabaduse väljakul mastaapse personaalekspositsiooni “Sümfoonia Si-b minoor (“Postapocalyptica”)”[2]. Pärast seda sõitis ta kaheks aastaks New Yorki. 2013. aastal toimus tema loomingu ülevaatenäitus Kumu Kunstimuuseumis.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Raoul Kurvitza vend oli luuletaja Andres Allan ning vennatütar on luuletaja Joanna Ellmann. Raoul Kurvitza ja maalikunstnik Lilian Mosolaineni poeg on muusik ja stsenarist Robert Kurvitz.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2011 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Raoul Kurvitz 18.01 – 21.04. 2013, Kumu kunstimuuseum
  2. 2,0 2,1 2,2 Margus Tamm. Raoul Kurvitz. Suuremad löögid. Artishok, 06.02.2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]