Teise maailmasõja kronoloogia

Allikas: Vikipeedia

Siin on Teise maailmasõja kronoloogia.

Sõjaeelsed sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1939[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1. septemberSaksamaa kallaletung Poolale. Algab teine maailmasõda.
  • 3. septemberInglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja Uus-Meremaa kuulutasid Saksamaale sõja.
  • 4. september – Saksa 3. ja 4. armee ühinesid ning taastasid maaühenduse Ida-Preisi ja Saksamaa vahel.
  • 5. september – tugeva Saksa surve tõttu taganesid Poola väed üle Visla. Esimesed Briti õhurünnakud Saksamaa vastu, inglased kaotasid 10 Wellingtoni pommitajat. Ameerika Ühendriigid kuulutasid oma neutraalsust selles sõjas.
  • 6. september – Lõuna-Aafrika kuulutas sõja Saksamaale. Prantsusmaa alustas limiteeritud pealetungi Saarbrückeni poole.
  • 7. september – Krakov alistub.
  • 8. september – Poola väed Westerplattel alistusid. Poola valitsus lahkus Varssavist Lublinisse.
  • 9. september – Saksa 4. armee vallutas Lublini ja Radomi. Bzura jõel toimunud esimene suurem Poola vasturünnak lüüakse tagasi
  • 10. september – Kanada kuulutab sõja Saksamaale.
  • 13. september – Radomi juures kotti jäänud Poola sõdurid, kokku 60 000 meest, alistusid.
  • 17. septemberNSVL rikub Poolaga sõlmitud mittekallaletungi lepingut ning ründab Poolat. Poola valitsus otsis asüüli Rumeeniast ja interneeritakse. Kutno ja Brześć (Brest-Litovsk) langesid sakslaste kätte.
  • 18. september – allveelaev U-29 uputas Briti lennukikandja Courageous.
  • 19. september - Poola sadamalinn Gdynia alistub saksa vägedele.
  • 21. september – allesjäänud Poola Lõunaarmee osad alistusid.
  • 22. september – Lvovi juures alistus 217 000 Poola sõdurit Punaarmeele.
  • 27. september – Varssavis asuvad Poola väed alistuvad sakslastele.
  • 28. september – Saksamaa-NSVL piiri- ja sõpruse leping (+lisaprotokoll). Saksa väed kohtusid Punaarmeega Brest-Litovski juures. Koos korraldati paraad.
  • 28. september - Eesti allkirjastab Nõukogude vastastikuse abistamise lepingu. Mõne päeva pärast sisenevad nõukogude väed Eestisse.
  • 29. september – Modlinit kaitsnud Poola väed alistusid.
  • 6. oktoober – viimased Poola väliväed alistusid. Hitler kuulutas oma kõnes Reichstagis Poola kampaania võidukalt lõppenuks ja kutsus üles Suurbritanniat ja Prantsusmaad lõpetama vaenutegevus.
  • oktoober - Läti ja Leedu allkirjastavad Nõukogude vastastikuse abistamise lepingu. Vastavalt Eestiga, sisenevad neissegi nõukogude väed.
  • 29. november - NSVL katkestab Soomega diplomaatilised suhted.
  • 30. november - NSVL alustas sõjategevust Soome vastu – algab Talvesõda
  • 11. detsember – Soome väed piirasid ümber Vene 163. diviisi Suomussalmis. Rahvaste Liit nõudis, et Nõukogude Liit lõpetaks sõja Soome vastu.
  • 14. detsember – Nõukogude Liit visati Rahvaste Liidust välja.
  • 17. detsember - Saksa lahingulaeva kapten Langsdorf uputab oma lahingulaeva "Graf Spee" Rio de la Plata suudmes, ekslikult arvates et tal tuleb võidelda suure hulga briti sõjalaevadega.

1940[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 12. märts – lõppes Soome Talvesõda.
  • 28. märts – Briti Sõjakabinet võttis vastu otsuse mineerida neutraalse Norra veed ja rajada sõjaväebaase Norra rannikule.
  • 9. aprillTaani okupeerimine Saksamaa poolt.
  • AprilljuuniNorra okupeerimine Saksamaa poolt.
  • 10. mai Saksamaa alustas rünnakut Prantsusmaa vastu läbi Belgia, Hollandi ja Luksemburgi.
  • 11. mai – Sakslased okupeerisid Luksemburgi. Belgia piirikindlus Eben-Emael langes Saksa 1. langevarjurite rügemendi rünnaküksuse kätte.
  • 13. mai – kaks Saksa tankikorpust jõudsid läbi Ardennese metsade Meuse jõueni Dinanti ja Sedani vahel ning moodustasid seal sillapea.
  • 14. mai – 60 Luftwaffe lennukit pommitasid Rotterdami. Briti ja Prantsuse lennukid proovisid hävitada sildu üle Meuse jõe, kuid ebaõnnestusid selles. Liitlased kaotasid õhutõrje tule läbi ligikaudu 50 lennukit.
  • 15. mai – Holland kapituleerus. Pariisis puhkes paanika peale teadet sakslaste läbimurde kohta Sedani kandis, tuhanded tsiviilisikud lahkusid linnast, ummistades sellega teed.
  • 26. mai – algas liitlasvägede evakueerumine Dunkirkist.
  • 28. mai – Belgia kapituleerus.
  • 3. juuni – Dunkirki evakuatsioon lõppes.
  • 10. juuni – Itaalia kuulutas sõja liitlastele.
  • 14. juuniPariis oli Saksamaa poolt ümber piiratud.
  • 21. juuni – Saksamaa-Prantsusmaa läbirääkimised – Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa.
  • JuuniaugustEesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine Nõukogude Liitu.
  • 3.-19. august – Itaalia okupeeris Briti Somaalia.
  • 13. september – Itaalia tungis Egiptusesse.
  • 27. septemberSaksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmikpakti.
  • 7. oktoober – Saksa väed sisenesid Rumeeniasse.
  • 28. oktooberItaalia kuulutas sõja Kreekale.
  • 20. november – Ungari liitus Kolmikpaktiga.
  • 23. november – Rumeenia liitus Kolmikpaktiga.
  • 9. detsember – algas brittide rünnak itaallaste vastu Põhja-Aafrikas.
  • 18. detsemberHitler kinnitas Barbarossa plaani.

1941[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 22. jaanuar – Tobruk langes Briti ja Austraalia vägede kätte.
  • 11. veebruar – Briti väed sisenesid Itaalia Somaaliasse Ida-Aafrikas.
  • 14. veebruar – esimesed väeüksused Saksa Afrika korpusest jõudsid Põhja-Aafrikasse.
  • 7. märts – Briti väed jõudsid Kreekasse.
  • 27. märts – riigipöördega Jugoslaavias kukutati saksameelne valitsus.
  • 6. aprill – sakslased ründasid Kreekat ja Jugoslaaviat.
  • 14. aprill – Saksa Aafrika korpus alustab rünnakuid Tobrukile.
  • 17. aprill – Jugoslaavia alistus sakslastele.
  • 27. aprill – Kreeka alistus sakslastele.
  • 10. mai – Adolf Hitleri asetäitja Rudolf Hess lendas Inglismaale.
  • 8. juuni – liitlased ründasid Süüriat ja Liibanoni.
  • 14. juuni – Ameerika Ühendriigid külmutavad Itaalia ja Saksamaa arved oma pankades.
  • 21. juuni – NSVL moodustas läänepoolsete sõjaväeringkondade asemele kolm rinnet, et valmistada suurpealetungiks Saksamaale 6. juulil
  • 22. juuni – Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut kahe nädala võrra. Itaalia ja Rumeenia kuulutasid sõja Nõukogude Liidule.
  • 24. juuni – sakslased sisenesid Vilniusesse.
  • 26. juuni – Soome Vabariik kuulutas sõja NSVL-le (algas Jätkusõda)
  • 28. juuni – Saksa väed vallutavad Minski.
  • 1. juuli – Riia langes sakslaste kätte.
  • 8. juuli – Punaarmee Läänerinne piiratakse sisse, vangi langes üle 290 000 mehe.
  • 10. juuli – Saksa väed ületavad Dnepri jõe Ukrainas.
  • 12. juuli – Suurbritannia ja Nõukogude liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu.
  • 14. juuli – Britid okupeerisid Süüria.
  • 26. juuli – Roosevelt külmutas jaapanlaste arved Ühendriikides.
  • 27. – juuli Jaapani väed okupeerisid Prantsuse Indo-Hiina
  • 1. – august Ameerika Ühendriigid kuulutavad välja naftaembargo agressorriikide vastu.
  • 11. august – Roosevelt ja Churchill kirjutavad alla Atlandi hartale.
  • 13. august – algas Odessa piiramine.
  • 28. august – Tallinn langes Saksa vägede kätte.
  • 8. september – algas Leningradi blokaad
  • 19. september – sakslased vallutasid Kiievi, umbes 665 000 Punaarmee sõdurit alistub.
  • 2. oktoober – algas operatsioon "Taifuun".
  • 7. oktoober – Nõukogude Lääne ja Reservrinne piirati Vjazmast läänes ümber.
  • 13. oktoober – venelased lõpetasid vastupanu Vjazma kotis, umbes 673 000 meest langeb vangi.
  • 16. oktoober – sakslased vallutasid Odessa.
  • 24. oktoober – sakslased vallutasid Harkivi.
  • 20. november – sakslased vallutasid Rostovi.
  • 27. november – Nõukogude armee vabastas Rostovi.
  • 30. oktoober – algas Sevastoopoli piiramine.
  • 5. detsember – Algas Punaarmee vastupealetung Moskva all.
  • 6. detsember – Roosevelt allkirjastas plaani "Manhattan".
  • 7. detsemberJaapani rünnakud USA mereväebaasile Pearl Harboris, Filipiinidel ja Malaisias.
  • 14. detsember – jaapanlased tungisid Birmasse.
  • 22. detsember – Lingayeni lahe sissetungiga alustasid jaapanlased Filipiinide vallutamist.
  • 25. detsember – algas Nõukogude vägede Kershi-Feodosia maabumisoperatsioon.
  • 26. detsember – Hong Kong alistus Jaapani vägedele.
  • 31. detsember – alates invasioonist kuni selle päevani on Nõukogude Liit värvanud 821 diviisi jagu mehi ja kaotanud kokku 229 diviisi jagu. Punaarmee võimsus ulatus 4,2 miljoni meheni, kelle abil moodustati 43 armeed.

1942[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2. jaanuar – Keskrindel saavutasid Nõukogude väed läbimurde Rževi juures.
  • 4. jaanuar – Punaarmee vallutas Kaluga.
  • 5. jaanuar – Saksa väed Krimmis lõid tagasi venelaste dessandi Jevpatorija juures.
  • 7. jaanuar – lõppes Moskva lahing. Vene väed liikusid edasi 100-240 kilomeetrit.
  • 8. jaanuar – Nõukogude väed alustasid suurpealetungi kogu rinde ulatuses.
  • 10. jaanuar – kindral Ernst Udet, Luftwaffe lennukitootmise ja arendamise juht, sooritas enesetapu.
  • 14. jaanuar – Washingtonis peeti Arcadia konverents. Roosevelt ja Churchill nõustusid suunama enamus sõjaressursse Euroopa sõjateatrisse.
  • 18. jaanuar – Punaarmeel õnnestus mitu Saksa diviisi ümber piirata Demjanskis, Ilmeni järve lähedal. Krimmis vallutasid väegrupi B väed tagasi Feodossija. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid alla uuele sõjalisele leppele.
  • 17. jaanuar – Briti 8. armee vallutas Ollumi Kürenaikas.
  • 23. jaanuar – Jaapani väed ründasid Rabauli.
  • 31. – Malaisias asuvad liitlaste väed taganesid Singapuri saarele.
  • 1. veebruar – Punaarmee alustas pealetungi Vjazma suunal.
  • 3. veebruar – Saksa Heeresgruppe Mitte väed sooritasid vasturünnaku Vjazma suunal. Vasturünnaku tulemusena lõigati ära ja piirati ümber mitu Nõukogude diviisi.
  • 4. veebruar – Saksa Afrika korpus vallutas Derna Liibüas.
  • 7. veebruar – Saksa Afrika korpuse pealetung peatati Tobruki ees.
  • 12. veebruar – Saksa lahingulaevad Scharnhorst ja Gneisenau ning ristleja Prinz Eugen läbisid La Manche'i väina. Briti mere- ja õhujõud ei suutnud operatsiooni takistada.
  • 15. veebruar – Singapur alistus jaapanlastele.
  • 16. veebruar – Saksa allveelaevad pommitasid oma pardakahuritega õlimahuteid ja naftatööstust Hollandi saartel Lõuna-Kariibi meres.
  • 19. veebruar – Jaapanlased pommitasid Darwinit.
  • 19.–20. veebruar – Jaapani väed maabusid Timoril.
  • 20. veebruar – kaks Saksa korpust piirati Demjanskis sisse.
  • 27. veebruar – merelahing Jaava merel.
  • 28. veebruar – jaapanlased maabusid Jaaval.
  • 8. märts – Jaapani väed sisenesid Yangoni. Jaapanlased maabusid Uus-Guineas.
  • 9. aprill – USA ja Filipiini väeüksused alistuvad Bataanil.
  • 19. märts – Nõukogude 2. löögiarmee ja 59. armee piirati Volhovi rindel sisse.
  • 20. aprill – lõppes Nõukogude Liidu jaanuaris alanud suurrünnak, sakslased löödi kuni 320 kilomeetrit tagasi.
  • 5.–8. mai – Korallimere lahing.
  • 6. mai – Ameerika väed alistusid Corregidori saarel.
  • 12. mai – Punaarmee Edelarinde väed alustasid rünnakut Harkivi suunas.
  • 23. mai – Sakslased piirasid Edelarinde väed ümber.
  • 29. mai – Harkivi lahing lõppes, venelased kaotasid 230 000 meest.
  • 4.–6. juuni – Midway lahing.
  • 7. juuni – jaapanlased maabusid Aleuutidel.
  • 28. juuni – Väegrupp Süd alustas pealetungi.
  • 29. juuni – sissepiiratud Punaarmee 2. löögiarmee ja 59. armee lõpetasid vastupanu.
  • JuulinovemberStalingradi lahingu esimene periood.
  • 25. juuli – algab lahing Kaukasuse pärast.
  • 28. juuli – Stalin andis välja käsu nr 227 – "Mitte sammugi tagasi."
  • 7. august – ameeriklased maabusid Saalomoni saartel.
  • 8.–9. august – Savo saare merelahing.
  • 10. august – Saksa Väegrupp A jõuab Maikopi naftaväljadeni.
  • 23. august – Saksa 6. armee jõudis Volga jõeni Stalingradist põhjas.
  • Novemberveebruar 1943 – Stalingradi lahingu teine periood.
  • 6.–12. november – Transkaukasuse rinde väed lõid tagasi viimased sakslaste katsed jõuda Kaspia mere naftaväljadeni.
  • 11. november – viimane sakslaste rünnak Stalingradis luhtus.
  • 12.–15. november – Guadalacanali merelahing.
  • 19. november – Punaarmee Edelarinde ja Doni rinde väed alustasid vasturünnakut Stalingradist põhjas.
  • 20. november – Punaarmee Stalingradi rinde väed alustasid vasturünnakut Stalingradist lõunas.
  • 23. november – Punaarmee üksused kohtusid Kalatšis, piirates sisse 20 Saksa ja kaks Rumeenia diviisi.
  • 24. november – Kalinini rinde väed alustavad rünnakutega Rževi eendil.
  • 12. detsember – algas sakslaste rünnak Stalingradi koti päästmiseks.
  • 16. detsember – algas Edelarinde ja Voronezhi rinde vägede suurpealetung Donil.
  • 30. detsember – sakslaste vasturünnak lüüakse tagasi. Doni lahing lõpeb, Itaalia 8. armee, Rumeenia 3. armee ja Ungari 2. armee lüüakse puruks.

1943[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2. jaanuar – sakslased alustasid taandumist Kaukasuselt.
  • 14.–23. jaanuar – Casablanca konverents.
  • 18. jaanuar – Leningradi piiramisrõngasse murti Laadoga järve ääres koridor, mis aga ei tähendanud Leningradi blokaadi lõppu.
  • 23. jaanuar – Briti 8. armee vallutab Tripoli.
  • 27. jaanuar – 8. ameerika õhuarmee sooritas oma esimese õhurünnaku pommitades Wilhelmshavenit.
  • 2. veebruar – viimased Saksa väeüksused Stalingradis alistusid.
  • 8. veebruar – Punaarmee väed vabastasid Kurski.
  • 9. veebruar – organiseeritud jaapanlaste vastupanu Guadalcanalis lõppes.
  • 16. veebruar – Nõukogude väed võtsid Harkovi tagasi.
  • 20 veebruar – Saksa väed murdsid läbi ameeriklaste kaitsest Kasserini kurus, Põhja-Aafrikas.
  • 2.–4. märts – liitlaste laevastik saavutas võidu jaapanlaste üle Bismarcki mere lahingus.
  • 13. märts – Jaapani väed taganesid üle Jangtse jõe.
  • 15. märts – sakslased vallutasid Harkovi.
  • 16. märts – algas viimane liitlaste rünnak Tuneesias.
  • 18. märts – ameeriklased vallutasid El Guettari.
  • 20.-27. märts – Montgomery väed murdsid läbi Marethi liinist.
  • 11.–31. mai – Attu tagasivallutamisega liitlaste poolt said Jaapani väed Aleuutidelt välja löödud.
  • 13. mai – Keskriikide väed Tuneesias kapituleerusid.
  • 5. juuli – Väegrupp Mitte alustas operatsiooni Tsitadell.
  • 10. juuli – liitlased maabusid Sitsiilias.
  • 12. juuli – Prohhorovka tankilahing.
  • 13. juuli – sakslased katkestasid operatsiooni Tsitadell. Punaarmee Brjanski, Kesk- ja Läänerinde väed alustasid operatsiooniga Kutuzov.
  • 17. juuli – Punaarmee Lõuna ja Edelarinde väed läksid üldpealetungile.
  • 25. juuli – Mussolini arreteeritakse ja Itaalia fašistlik valitsus langeb. Marssal Pietro Badoglio alustab liitlastega läbirääkimisi.
  • 2. august – Punaarmee Lõunarinde pealetung katkestati, suured kaotused, väike edu.
  • 3. august – Punaarmee Edela-, Stepi- ja Voroneži rinde väed alustasid rünnakutega Kurski eendilt lõunas.
  • 7. august – Punaarmee Lääne- ja Kalinini rinde väed alustasid rünnakutega Smolenski sektoris.
  • 13. august – Kalinini rinde rünnakud katkestati.
  • 12.–17. august – sakslased evakueerusid Sitsiiliast.
  • 18. august – operatsioon Kutuzov lõppes, selle käigus liikus Nõukogude armee edasi kuni 150 kilomeetrit.
  • 23. august – sakslased jätsid maha Harkovi. Kalini rinde väed jätkasid rünnakutega. Voroneži ja Stepirinde väed jäävad seisma, peale seda kui on edasi liikunud 150 kilomeetrit.
  • 25. august – liitlased lõpetasid Uus-Georgia saare okupeerimise Saalomoni saarestikus.
  • 3. september – Briti väed maabusid Lõuna-Itaalias. Itaalia sõlmis salaja liitlastega relvarahu.
  • 9. september – Punaarmee Kaukasuse rinde väed alustasid Novororossiski-Tamani pealetungioperatisooni.
  • 4.–16. september – liitlasväed vallutasid Lae-Salamaua saare Uus-Guinea saarestikus.
  • 8. september – Itaalia annab ametlikult alla.
  • 9. september – USA 5. armee maabub Salerno randadel, Briti väed Tarantos.
  • 12. september – sakslased vabastavad Mussolini.
  • 22. september – Voronezi rinde väed moodustavad esimese sillapea Dnepri jõel. Edela- ja Lõunarinde väed peatuvad peale seda kui on edasi liikunud üle 300 kilomeetri.
  • 1. oktoober – liitlased sisenevad Napolisse ja vallutavad Foggia lennuväljad.
  • 2. oktoober – austraallased vallutavad Finschhafeni Uus-Guineas.
  • 9. oktoober – Novorossiski-Tamani pealetungioperatsioon lõppeb – viimased sakslaste üksused lüüakse Kaukasusest välja.
  • 13. oktoober – Itaalia kuulutab sõja Saksamaale.
  • 19.–30. oktoober – Nõukogude, Briti ja Ameerika välisministrid kohtusid Moskvas.
  • 31. oktoober – Punaarmee Kaukasuse rinde väed maabusid Kertšis.
  • 6. november – Nõukogude väed vallutasid Kiievi.
  • DetsemberTeherani konverents.
  • 24. detsember – Punaarmee 2. Valgevene ja kõik neli Ukraina rinnet alustasid suurpealetungi.

1944[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 14. jaanuar – algas Punaarmee suurrünnak Leningradi blokaadi lõpetamiseks.
  • 27. jaanuar – lõppes Leningradi blokaad.
  • 28. jaanuar – umbes 70 000 sakslast piirati Korsun-Ševtšenkovski piirkonnas ümber.
  • 2. veebruar – Leningradi rinde väed jõudsid Eesti piirini.
  • 17. veebruar – sakslased murdsid Korsuni piiramisrõngast välja.
  • 29. veebruarSoome president Risto Ryti teatas salajasel Soome parlamendi istungil, et on alustanud salajasi rahuläbirääkimisi Nõukogude Liiduga.
  • 19. märts – Saksa armee okupeerib Ungari.
  • 21. märts – Soome lükkas Nõukogude Liidu rahuettepaneku tagasi.
  • 2. aprillPunaarmee ületas Rumeenia piiri.
  • 24. aprillJaapani väed lahkusid Uus-Guineast.
  • 12. mai – Saksa väed Krimmi poolsaarel alistusid.
  • 5. juuni – liitlasväed sisenesid Rooma.
  • 6. juuniNormandias avati teine rinne Saksamaa vastu.
  • 10. juuni – Leningradi ja Karjala rinde väed alustasid suurrünnakut Soome vastu.
  • 13. juuni – toimus esimene V-1 raketirünnak Inglismaa vastu.
  • 17. juuniIsland kuulutas ennast iseseisvaks.
  • 20. juuni – Soome väed jätsid Viiburi maha.
  • 22. juuni – algas suur Punaarmee pealetungioperatsioon Bagration.
  • 3. juuli – Punaarmee vallutas Minski, umbes 100 000 sakslast piirati sisse.
  • 9. juuli – liitlased vallutasid Caeni
  • 13. juuli – Punaarmee vallutas Vilniuse
  • 20. juuli – atentaat Hitlerile ebaõnnestus.
  • 8. juuli – Punaarmee 1. Valgevene rinde väed jõuavad Varssavi lähedal Vislani.
  • 1. august – algas Varssavi ülestõus.
  • 7. august – 4. Ukraina rinde väed sisenesid Slovakkiasse.
  • 23. august – 2. ja 3. Ukraina rinne piirasid enamuse Väegrupist Süd Chişinău lähistel sisse.
  • 24. august – Rumeenia kuulutas Saksamaale sõja.
  • 25. august – Pariisi vabastamine.
  • 29. august – algab Slovakkia ülestõus. Lõppes operatsioon Bagration.
  • 31. august – Punaarmee väeüksused sisenesid Bukaresti.
  • 5. september – vaherahu Soome ja NSVL vahel. 2. ja 3. Ukraina rinde väed jõudsid Jugoslaavia ja Bulgaaria piirideni.
  • 8. september – 3. Ukraina rinde väed sisenesid Bulgaariasse, kus puhkes saksavastane ülestõus.
  • 9. september – Bulgaaria kuulutas sõja Saksamaale.
  • 14. september – viis Punaarmee rinnet alustasid pealetungi Baltimaades.
  • 15. september – Nõukogude väed sisenesid Sofiasse. Soome kuulutas sõja Saksamaale.
  • 17. september - Algas lääneriikide operatsioon "Market Garden", mis pidi õhudessantidega vallutama tähtsad sillapead Hollandis.
  • 28. september – Punaarmee 3. Ukraina rinde, Jugoslaavia ja Bulgaaria väed alustasid Belgradi pealetungioperatsiooni. 2. ja 4. Ukraina rinde väed alustasid Budapesti pealetungioperatsiooni.
  • 7. oktoober – Karjala rinde väed sisenesid Norrasse.
  • 10. oktoober – 1. Balti rinde väed jõudsid mereni ja lõikasid väegrupi Nord ülejäänud Saksa vägedest ära.
  • 11. oktoober – Ungari sõlmis Nõukogude Liiduga vaherahu.
  • 16. oktoober – saksameelne riigipööre Ungaris, armeel kästakse Saksa poolel edasi sõdida.
  • 22. oktoober – Karjala rinde väed sisenesid Kirkenesi.
  • 29. oktoober – Karjala rinde väed peatusid ja andsid rindejoone üle Norra vabadusvõitlejatele.
  • 2. november – Nõukogude väed jõudsid Budapestini.
  • 24. november – Balti pealetungioperatsioon lõppes. Väegrupp Nord isoleeriti Kuramaale.
  • 16. detsember - Saksamaa alustas Ardennide operatsiooni, kavatsusega tungida Antwerpeni linna (Wacht am Rhein).
  • 26. detsember – Nõukogude väed piirasid Budapesti sisse.

1945[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 12. jaanuar – 1. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed alustasid Visla-Oderi suuroperatsiooni.
  • 17. jaanuar – 1. Valgevene rinde väed vallutasid Varssavi.
  • 28. jaanuar – 1. Balti rinde väed vallutasid Memeli.
  • 4.11. veebruarKrimmi konverents.
  • 13. veebruar – Budapest langes Nõukogude vägede kätte.
  • 15. veebruar – 40 000 sakslast piiratakse Breslaus ümber.
  • 23. veebruar – Türgi kuulutas sõja Saksamaale ja Jaapanile.
  • 30. märts – 3. Ukraina rinde väed jõudsid Austriasse.
  • 5. aprill – Nõukogude Liit teatas Jaapanile, et 1941. aasta Neutraliteedi pakti ei uuendata.
  • 6. aprill – 3. Valgevene rinde väed alustasid tormijooksu Königsbergile, linn langes 9. aprillil.
  • 13. aprill – Viin langes Nõukogude vägede kätte.
  • 16. aprill – 1., 2. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed alustasid rünnakut Berliinile.
  • 24. aprill – 1. Valgevene ja 1. Ukraina rinde väed kohtusid Berliini eeslinnas, piirates linna ümber.
  • 30. aprill – Hitler sooritas enesetapu.
  • 2. mai – Berliini garnison alistus.
  • 3. mai – Nõukogude ja liitlaste väed kohtusid Elbel.
  • 8. mai – Saksamaa kapituleerus.
  • 9. mai – Saksa väed Kuramaal kapituleerusid.
  • 11. mai – Saksa väed alistuvad Prahas.
  • 17. juuli2. augustPotsdami konverents.
  • 6. august – USA heitis tuumapommi Hiroshimale.
  • 8. august – Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile.
  • 9. august – USA heitis tuumapommi Nagasakile.
  • 2. september – sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega.

Sõjajärgsed sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]