Lapi sõda

Allikas: Vikipeedia
Lapi sõda
Osa Teisest maailmasõjast
Ivalontuhottuakylaa.jpg
Hävitatud Ivalo.
Toimumisaeg 1. oktoober, 1944 - 25. aprill, 1945
Toimumiskoht Lapimaa, Soome
Tulemus Sakslased taganesid Soome aladelt.
Osalised
Soome Soome Flag of German Reich (1935–1945).svg Saksamaa
Väejuhid või liidrid
Flag of Finland.svg Hjalmar Siilasvuo
Flag of Finland.svg Aaro Pajari
Flag of Finland.svg Ruben Lagus
Flag of German Reich (1935–1945).svg Lothar Rendulic
Flag of German Reich (1935–1945).svg Matthias Krautler
Flag of German Reich (1935–1945).svg August Krakau
Jõudude suurus
60 000 soomlast 200 000 sakslast
Kaotused
774 langenud
3000 haavatud
262 kadunud
1200 langenud
2300 haavatud
1300 vangistatud

Lapi sõda oli relvakonflikt Soome ja Saksamaa vahel Teise maailmasõja lõpul 15. septembrist 1944 kuni 25. aprillini 1945 Lapimaal. Mõned allikad kästitlevad seda sõda ka Jätkusõja osana.[1]

Eelmäng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1943 hakkas Saksamaa väejuhatus tegema ettevalmistusi juhuks, kui Soome sõlmib vaherahu Nõukogude Liiduga (Weisung Nr.50 für die Vorbereitung der Rückführung des Geb.A.O.K.20 nach Nordfinnland und Nordnorwegen, 28.september 1943.a.[2]). Sakslased plaanisid tagasi tõmbuda põhja suunas, et kaitsta niklikaevandusi Petsamo ümbruses. Talvel 19431944 täiustasid sakslased Põhja-Soome ja Põhja-Norra vahelist teedevõrku, kasutades selleks laialdaselt sõjavange. Suur osa sõjavangidest oli pärit Lõuna-Euroopast ning ikka veel suvemundreis, mistõttu inimkaotused olid suured.

Sõja käik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üheks Nõukogude Liiduga sõlmitud vaherahu (19. september 1944) tingimuseks oli see, et Soome (sarnaselt Itaalia ja Rumeeniaga) pidi Wehrmachti oma pinnalt välja ajama. Algul üritasid Soome ja Saksa ohvitserid organiseerida rahulikku taandumist, kuid Nõukogude Liidu survel algas veel enne vaherahu lepingu sõlmimist ka lahingutegevus. 15. septembril 1944 üritasid sakslased hõivata Suursaart Soome lahes (operatsioon Tanne Ost), kuid Soome väed lõid nad tagasi, võttes suure osa Saksa dessandist vangi.

Soomlasi juhtis Talvesõja Suomussalmi lahingu võidukas väejuht kindral Hjalmar Siilasvuo, sakslasi Lothar Rendulic.

28. septembril algas lahingutegevus ka Puhdasjärvil. Mõned päevad hiljem toimus Soome vägede dessant Tornio lähedal, millega rünnati sakslasi selja tagant. Saksa väejuhatus võttis seda kui eelnevate kokkulepete rikkumist ning alustas taandumise kaitseks tõsist sõjategevust. Tornio piirkonnas kestsid lahingud umbes nädala. Taandumisel kasutasid sakslased põletatud maa taktikat, hävitades kogu infrastruktuuri. Järgmised olulised lahingud olid Kemi vallutamine 7. ja 8. oktoobril, Taipale lahing 12.14. oktoobril, Rovaniemi vallutamine 16. ja 17. oktoobril ja Muonio vallutamine 26.30. oktoobril. Talve tulekul muutus sõda positsioonisõjaks, sest sakslased olid Loode-Lapimaal väga hästi kindlustunud. Viimane lahing toimus 24. aprillil Kilpisjärvil. Viimased saksa väeüksused lahkusid Soomest 27. aprillil.

Tagajärjed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sakslaste kaotused sõjas olid umbes 950 surnut, 2000 haavatut ja 1300 vangilangenud, Soome poolel 774 surnut, 3000 haavatut, 262 teadmata kadunud. Lapimaal hävis kolmandik hooneist ning kõik maantee- ja raudteesillad peale kahe. Sada tuhat tsiviilelanikku siirdus sõjapõgenikena Rootsi. Soome armee demobiliseeriti, Saksa sõjavangid anti üle Nõukogude Liidule.

Ametlikult kuulutas Soome Saksamaale sõja 4. märtsil 1945.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EE 13: Lisad, Register. Artikkel: Jätkusõda.
  2. W. Hubatsch: Hitlers Weisungen für die Kriegführung 1939-1945. lk.231-232

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]