Leningradi blokaad

Leningradi blokaad
Osa Teise maailmasõja Idarindest
Toimumisaeg 8. september 1941 – 27. jaanuar 1944 Toimumiskoht Leningrad, Venemaa Tulemus Nõukogude võit
Osalised
Saksamaa Soome	Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Wilhelm von Leeb Georg von Küchler C. G. E. Mannerheim	Kliment Vorošilov Georgi Žukov Leonid Govorov
Jõudude suurus
725 000 Väegrupp Nord 16. armee 18. armee 4. tankiarmee	930 000 Leningradi rinne Volhovi rinne Balti laevastik
Kaotused
Wehrmacht: 500 000 meest	Punaarmee:: 1 332 059 tapetud lahingus 24 324 surnud väljaspool lahingut 111 142 kadunud Tsiviilelanikud: 16 470 hukkunud lahingus 1 200 000 surnud nälga

Leningradi blokaad (vene блокада Ленинграда) oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest.

Leningradi blokaadirõnga kujundanud Saksa vägede asetsus 1942. aasta mai- 1943. aasta jaanuar

Väegrupp Nord ülemjuhataja Generalfeldmarschall Wilhelm Ritter von Leeb

Plaan Barbarossa

Saksa sõjavägede poolt välja töötatud sõjalise plaani "Barbarossa" alusel oli Väegrupp Nord ülesandeks, hävitada nõukogude väed Balti riikides ning seejärel Leningradi ja Kroonlinna vallutamine.

Leningradi vallutamisega kavatses saavutada Saksa väejuhatus järgmised eesmärgid:

• vallutada põhilised Balti laevastiku sõjamerebaasid ja sellega vabastada sõjalistest ülesannetest Läänemerel Saksa sõjalaevastik ning tõkestada nõukogude sõjatööstus selles rajoonis;
• välistada Leningradi piirkond nõukogude vägede võimaliku koondamis- ja vastupealetungiplatsdarmina;
• kindlustada Moskva suunas pealetungiva saksa armee haavatavad tiivad ja tagala ja lõpuks ühendada maismaarinne Soome armee rindega.

Linnaelanike olukord

Leningrad sattus Saksa vägede piiramisrõngasse 1941. aasta septembris. Kuna evakueerimine korraldati halvasti, jäi suurem osa elanikke linna ja neid varustati ainult Leningradist kirdes asuva Laadoga järve kaudu.

 Pikemalt artiklis Elu tee

Kui Leningrad oli maa poolt ümber piiratud, toiduaineid, kütust ja muid vajalikke tarbeid oli aga üliraske linna tuua saksa, soome ja hispaania (250. hispaania vabatahtlike divisjon) ümberpiirajate tõttu. Linna kogunes koos evakueerunute ja sõjapõgenikega ca 3,8 miljonit elanikku, kellest 1,2 miljonit olid naised ja lapsed.

Blokaadirõngas ja kaitselahingud

Lahinguid Leningradi ümbruses peeti 10. juulist 1941 27. jaanuarini 1944. Kaitsetegevust teostas nõukogude vägede poolt Leningradi rinde ja Volhovi rinde väed, linna kaitset organiseeris ÜK(b)P Leningradi oblasti KK I sekretär Andrei Ždanov.

NSV Liidu väed ja väejuhid

Nõukogude Liidu poolt olid Leningradi ja Loode-Venemaa Põhja sõjatandri rinnetre juhtideks: Põhjarinne, kindralleitnant Markian Popov (24. juuni - 23.august 1941); Karjala rinne, kindralleitnant/kindralpolkovnik Valerian Frolov (september 1941 - veebruar 1944); armeekindral/marssal Kirill Meretskov (veebruar 1944 - november 1944); Leningradi rinne, kindralleitnant Markian Popov (august -september 1941); marssal Kliment Vorošilov (september 1941); armeekindral Georgi Žukov (september - oktoober 1941); kindralmajor Ivan Fedjuninski (oktoober 1941); kindralleitnant Mihhail Hozin (oktoober 1941 - juuni 1942); suurtükiväe kindralleitnant/marssal Leonid Govorov (juuni 1942 -veebruar 1945) ja Volhovi rinne, armeekindral Kirill Meretskov (detsember 1941 - aprill 1942) (juuni 1942 -veebruar 1944).

Saksa sõjaväe väed ja väejuhid

Saksa vägedest sõdisid piirkonnas Wehrmachti väegrupp Nordi 16. ja 18. armee ning 4. tankiarmee. Väegrupi juhtideks olid: kindralfeldmarssal Wilhelm Ritter von Leeb (1941–jaanuar 1942),kindralfeldmarssal Georg von Küchler (1942–1944) ja kindralfeldmarssal Walter Model (1944).

Pärast 4. tankiarmee suunamist Väegrupp Mitte käsutusse 1942. aasta jaanuaris, asetses 18. armee Leningradi rinde piiramisrõnga perimeetril ning 16. armee Volhovi rindel. Oranienbaumi piirkonnas Punaarmee 8. armee vägedest moodustunud Oranienbaumi kotti tõkestas Saksa 18. armee XXVI armeekorpus. Rindevägee tagalajulgestusteenistuses kasutati ka peale saksa julgestusdiviiside Eestis vabatahtlikest formeeritud julgestusgruppe.

 Pikemalt artiklis Esimene Laadoga lahing

Blokaadi läbimurre

1943. aasta jaanuaris murdis Punaarmee blokaadirõngasse kitsa koridori piki Laadoga lõunakallast, kuid sellega ei lõppenud veel blokaad.

 Pikemalt artiklis Teine Laadoga lahing

1944. aasta jaanuaris oli blokaad täielikult lõppenud. Punaarmee võimsa rünnaku tulemusel oli Saksa sõjavägi tagandatud Leningradist 60–100 km kaugusele ning 900 ümberpiiramise päeva olid lõppenud.

Leningradi blokaadis oli ka Eestist evakueeritud, mobiliseerituid ja teisi. Paljud mobiliseeritud suunati partisaniüksustesse.

Edasised lahinguoperatsioonid

Pärast blokaadirõnga läbimurdmist jätkusid Punaarmee ja Balti laevastiku pealetungioperatsioonid rünnakuga Eesti ja Läti suunal.

 Pikemalt artiklis Narva lahing (1944)

Kirjandus

• Hartwig Pohlman, WOLCHOW 900 Tage Kampf um Leningrad 1941-1944, Podzum-Verlag Bad Nauheim 1962

Vaata ka

• Elu tee
• Laadoga lahing