Leningradi blokaad

Leningradi blokaad
Osa Teise maailmasõja Idarindest
Dioraam sõjaaegsest Leningradist.
Toimumisaeg 8. september 1941 – 27. jaanuar 1944 Toimumiskoht Leningrad, Venemaa Tulemus Nõukogude võit
Osalised
Saksamaa Soome	Nõukogude Liit
Väejuhid
Wilhelm von Leeb Georg von Küchler C. G. E. Mannerheim	Kliment Vorošilov Georgi Žukov Leonid Govorov
Jõudude suurus
725 000	930 000
Kaotused
Wehrmacht: 500 000 meest	Punaarmee:: 1 332 059 tapetud lahingus 24 324 surnud väljaspool lahingut 111 142 kadunud Tsiviilelanikud: 16 470 hukkunud lahingus 1 200 000 surnud nälga

Leningradi blokaad (vene блокада Ленинграда) oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga üle 640 000 inimese.

Leningradi blokaadirõnga kujundanud Saksa vägede asetsus 1942. aasta mai- 1943. aasta jaanuar

Kui Leningrad oli maa poolt ümber piiratud, rööviti linna tsiviilelanikkond hoolimatult paljaks, et varustada linna kaitsvaid Nõukogude väeosi vajalike elamistarvetega. Toiduaineid ja muid vajalikke tarbeid oli aga üliraske linna tuua saksa, soome ja hispaania (250. hispaania vabatahtlike divisjon) ümberpiirajate tõttu.

Leningrad sattus Saksa vägede piiramisrõngasse 1941. aasta septembris. Kuna evakueerimine korraldati halvasti, jäi suurem osa elanikke linna ja neid varustati ainult Leningradist kirdes asuva Laadoga järve kaudu.

1943. aasta jaanuaris murdis Punaarmee blokaadirõngasse kitsa koridori piki Laadoga lõunakallast, kuid sellega ei lõppenud veel blokaad.

1944. aasta jaanuaris oli blokaad täielikult lõppenud. Punaarmee võimsa rünnaku tulemusel oli Saksa sõjavägi tagandatud Leningradist 60–100 km kaugusele ning 900 ümberpiiramise päeva olid lõppenud.

Leningradi blokaadis oli ka Eestist evakueeritud, mobiliseerituid ja teisi. Paljud mobiliseeritud suunati partisaniüksustesse.

Vaata ka

• Elu tee