Jevpatorija

Allikas: Vikipeedia
Jevpatorija

ukraina Євпаторія
vene Евпатория
krimmitatari Kezlev

Evpatoria Emblem.png
Jevpatorija vapp
Flag of Yevpatoriya.png
Jevpatorija lipp

Pindala: 65 km²
Elanikke: 123 000 (2014)

Koordinaadid: 45° 12′ N, 33° 21′ Ekoordinaadid: 45° 12′ N, 33° 21′ E
Jevpatorija sadam

Jevpatorija on linn Krimmi läänerannikul. Asub Musta mere Kalamõti lahe osana Jevpatorija lahe kaldel. Merevee sügavus kuni 10 meetrit.


Jevpatorija asub vanakreeka koloonia Kerkinitise kohal, mille rajasid asunikud Herakleia Pontikest umbes 500 eKr. 1. sajandil eKr kuulus linn Pontose kuninga Mithridates VI valdustesse, kelle hüüdnimest Eupator sai linn nime. 7.-10. sajandil oli Jevpatorija kasaaride asula. Kuulus hiljem kumaanidele, mongolitele ja Krimmi kaganaati. Linna krimmitatarikeelne nimi oli Kezlev ja türgikeelne Gözleve. 1783 läks koos Krimmiga Venemaa valdusse ning sai praeguse nime. Krimmi sõja ajal 1855 toimus seal Jevpatorija lahing. Suurem osa linnaselanikest (2014 aastal) on venelased- 57%, järgnevad ukrainlased - 32% Krimmi tatarlased - 10% ja 1% muudest rahvustest (valgevenelased, juudid, aserid, poolakad, moldovlased, kreeklased, sakslased jt). Jevpatorija on kuurortlinn. Valitseb vahemereline kliima.On päikesepaistelisem linn Venemaal.. Keskmiselt paistab aastas 2500 tundi, (võrdluseks: Eestis 1700, Sotšis 2100 tundi). Suvekuudel on õhus 24-27 soojakraadi, merevees 22 ja enam.Kuurordi pehme kuiv kliima suurte temperatuuri kõikumisteta on suurepärane paik tervise taastamiseks ja lastega puhkamiseks. Siin ei ole mägesid, mis hoiavad merelt tulevat veeauru niiskena nagu Krimmi lõuna- ja kirderannikul. Linn on kolmest ilmakaarest avatud kuivadele stepituultele. Et Mustal merel on 20 päevast vaid üks tormine, siis enamik puhkusele sõitnuist teab merd rahulikuna ja sinisena. Rannas on vesi hapnikurikas ja sellest ka puhas, lõhnata ning läbipaistev, milline keskkond meeldib meduusidele, kes saabuvad juulikuu lõpus. Meremehed näevad tumedat värvi tormi ajal ja ankru hiivamisel, millest mere nimi. Tõmbekeskuseks kuni 10 km pikkuses kuldsed rannaliivad, mis välimuselt nagu valge ristiku ja lutserni seemnesegu. 100 tuhande elanikuga kuurortlinn on suvel vastu võtnud 1 miljon puhkajat ja ravile sõitnut. Praegu on Jevpatorijas üle 80 tervistuskoha ja ligi 50 laste suvelaagrit.

Moinaki järv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hüdromassaz Jevpatorijas. Jugadušš (šarko) Moinaki limaani kõrgsoolase veega.Krimm.Venemaa

Linna edala servas asub Moinaki limaan ehk soolajärv. Aastatuhandeid tagasi oli veekogu üks Musta mere lahesopp. Tormid uhtusid liiva ja eraldasid lahe merest paarisajameetrise ribaga. Lahte paisatud meresetetest tekkis aastatega mustjas muda. Auramise tagajärjel suurenes soolsus ja alanes veetase. Limaan ei ole ära kuivanud, sest meri toidab seda liivakihtide vahelt. Soolajärv asub allpool merepinda (merest 400 m kaugusel). Pikkus 2 km, sügavus kuni 1,5 m. Vee soolsus ligi 60‰ (60 g soola 1 liitri vee kohta ) on üle 10 korra suurem kui Läänemeres. Kõrgsoolsusega vesi kannab inimest ja pole uppumisohtu. Vees on naatriumjodiidi, räni, alumiiniumi,bromiidi, magneesiumi, uraani, strontsiumi jne ehk teisisõnu,- mineraalsoolades on esindatud pea kõik Mendelejevi tabeli elemendid. Limaanivees (vene keeles "рапа") on mitmeid orgaanilisi aineid ja mudal on järvepõhjas radioaktiivne toime. Kuurordina sai Jevpatorija tuntuks 1830. aastast, kui muda hakati kasutama reumaraviks. Algul toodi muda paarikümne kilomeetri kauguselt Saki järvest ja soojendati seda türgi saunas, mis nüüdki töötab. Hiljem läks kasutusele kohalik Moinaki järve muda. Limaani muda sai kasutada kuni Ukraina iseseisvumiseni, mil linna joogivesi sattus reguleerimatult järve. 21. sajandil tuuakse ravimuda jällegi Sakist. Möödunud sajandi esimesel kümnendil ehitati Jevpatorijasse trammitee (roobaste vahekaugus nagu Tallinnas), et ühendada kesklinn mudaravilaga. Mõned aastat hiljem valmis raudteeliin, laiendades mudaravi kättesaadavust Sevastoopoli ja Harkivi linnarahvale.Raudtee rongiga jõab tänapäeval Sankt-Peterburist (2200 km) Jevpatoriasse 32 tunniga.

Limaani raviv toime algab ligilähedaselt 27 kraadi juures.

Jugadušš (šarko) Moinaki limaani kõrgsoolase veega

Mudase põhjaga järvevesi soojeneb suvel peale keskpäeva üle 30 kraadi. Limaanis kümblemine on tulemuslik mitmesuguste liigesvaeguste, tugi- ja liikumiselundite haiguste ning traumajärgsete tüsistuste puhul. Soolases vees liikumine tugevdab organismi energiapotentsiaali, tugevdab vastupanuvõimet haigustele ja suurendab ainevahetust (kehakaalu alandav toime).Neile, kellel pole meeltmööda traditsioonilises mudavannis lesida või lasta end mässida sooja mudaga linadesse on võimalus limaani ääres püsti seistes egiptlaste ravimeetodil muda tarvitada. Muda määritakse õhukese kihina nahale nagu see sai alguse Niiluse jõemuda puhul. Peale pooletunnist päikese käes kuivamist pestakse soolavees end puhtaks.Limaani kaldapealsel võimalik ka hüdromassaaž (kehakaalu langetajatele). Jugadušš (kohapeal õeldakse šarko) on hea enesetunde parandaja. Soolavee jugasid nagu ka muda tuleb vähemalt 10 korda kasutada ja puhkepausidega. Kuidas mudaravi päikesepaistel võtta või kui kaua soolajärves supelda, saab kohapeal arstilt teada. Igale isikule oma ravirežiim, kus Monaki järvel nagu apteegi tähendus.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]