Halhõn goli lahing

Allikas: Vikipeedia
Venelaste pealetung
Jaapanlased Halhõn goli jõge ületamas

Halhõn goli lahing oli 11. mail 1939. aastal alanud vahejuhtum Mongoolia ja Mandžuuria piiril Halhõn goli jõe juures.

Kuna kogu piirkond oli kaardistamata, puudus üheselt määratletud piirijoon. Jaapan teatas, et kes Mandžuuria piiri rikub, see rikub Jaapani piiri ja Nõukogude Liit teatas, kes Mongooliat ähvardab, see ähvardab Nõukogude Liitu.

11. mail 1939 oli üks umbes 80-meheline Mongoolia piirivalve grupp Halha jõe lähistel, valis omale ööpaika ja hobustele söödapaika. Neile sattus peale Mandžuuria piirivalvegrupp ja peletas nad tagasi üle Halha jõe. 14. mail kohtusid grupid samas kohas, aga seekord sunniti mandžuurlased põgenema.

Halha jõe ääres oli Jaapani kontingent juuliks kasvanud terveks armeegrupiks. Venelased olid ehitanud 7 silda üle Halha ja kaitsesid sillapäid suurtükiväe, tankide ja automaatrelvadega hästi varustatud jalaväega. Juuli lõpul katsus Jaapani 6. armeegrupi ülem, kindral Michitarō Komatsubara ületada Halha jõge pontoonsillaga ja tungida kõrgendikule venelaste tagalas. See õnnestus, aga varustuse järelvedu polnud võimalik ja vene väed lõid jaapanlased pärast mõne-päevast võitlust tagasi idakaldale. Stalin määras N. Liidu üksuste juhatajaks Georgi Žukovi. Kuuajalise ettevalmistusega määras Žukov pealetungi alguseks 20. augusti. N. Liidu parimad eliitväeosad, tankiüksused ja lendurid koguti Mongooliasse, kaasa arvatud Hispaania kodusõja kogemustega lendurässad.

20. augusti hommikul oli õhus üle 150 pommilennuki ja 100 hävituslennuki. Kolmanda päeva õhtuks, 22. augustil, oli Jaapani 6. armee purustatud.

47.73027778118.59