Jaan Pehk

Allikas: Vikipeedia
Jaan Pehk 29. juulil 2008 Raplamaal. Foto: Jaak Urmet.

Jaan Pehk (soolomuusikuna pseudonüüm Orelipoiss, sündinud 13. juunil 1975 Paliveres) on eesti kirjanik, laulja ja kitarrist. Ta on Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Kirjanike Liidu liige.

Eluloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Pehk sündis Paliveres ja kasvas Türil. Aastail 1979–1982 käis ta Türil lasteaias ja õppis aastail 1982–1993 Türi 2. Keskkoolis. Aastail 1993–1994 viibis ta Eesti Kaitseväes (1993. a oktoobrist 1994. a jaanuarini Jägalas Kalevi üksikus jalaväepataljonis, 1994. a jaanuarist märtsini Meegomäe lahingukoolis õhutõrje erialal, aprillist augustini taas Kalevi üjp-s).

Pärast sõjaväeteenistust õppis Pehk aastail 1994–1996 Räpina Kõrgemas Aianduskoolis keskkonnakaitset ja aastail 1996–1999 G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis pop-jazz laulu (mitte lõpetades). Pärast seda on ta töötanud vabakutselise kirjaniku ja muusikuna, elades peamiselt kodulinnas Türil.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Igor Kotjuh ja Jaan Pehk rahvusvahelisel luulepäeval Tallinna Keskraamatukogus
Foto: Ave Maria Mõistlik, 21. märts 2012

Kirjanikuna viljeleb Jaan Pehk enamasti luule lühivorme, tehes seda helge-muhedas toonis ja humoristlikus või absurdses võtmes. Tema luulet iseloomustavad kalambuurlikud keele- ja mõttemängud (nt saatsime Jaani edasi : jne), samuti üllatuslikud, sageli teadlikult kistud riimilahendused, mis tekitavad efekti eriti autori ettekandes (nt essee : kes see : Hesse, saate nuga : mõnuga, õhtuti ma : lima, Ene : vanainimene, röövlile : vööl vile). "Mulle minimalism istub, nii kirjanduses kui ka muusikas," on Pehk öelnud. [1] Harvem on Pehk kirjutanud tõsisemat vabavärsis mõtteluulet mälestuslikel, argipäevastel või ühiskondlikel teemadel.

Jaan Pehkilt on ilmunud kolm luulekogu: "Sisukord" (2004), "Tuigu kui tuled" (2006) ja "4" (2009). Samuti on ta luuletusi ilmunud kogumikes ("URDU", "Emajõe kondor", "Väike pornoraamat", "Naised on nii imelised") ja ajakirjanduses (nt Eesti Ekspress), tal on olnud oma luuleveerg Türi Rahvalehes. Pehk peab ka blogi, milles tema luuletused leiavad jooksvalt avaldamist [1].

Eraldi koht Pehki luuleloomingus kuulub tema muusikaliste projektide (nt Orelipoiss, Köök) jaoks tehtud laulusõnadele, mis paistavad silma kunstipärase meelevaldsuse ja lakoonilisusega. Väga tihti piirduvad need näiteks vaid mõne lause või lausa ühe sõnaga. Enamasti on selliste laulude teema pärit vahetust ümbrusest, päheturgatanud huvitavast riimipaarist või suvalisest uitmõttest. "Lood on tekkinud ikkagi meelevaldse suva järgi. Nii sõnad kui ka muusika," on Pehk öelnud Köögi esimese albumi "Telegramm" (2006) kohta. [2]

Peale enda muusikaliste projektide on Pehk kirjutanud laulusõnu ka teistele artistidele nagu Maiken, Laura, Liisi Koikson, Mikk Saar ja ansambel TraFFic. Tema luuletus "Nopime ettekujutuse vilju paranoiapuult" on viisistatud Vaiko Epliku poolt. Pehk on ka eestindanud ingliskeelseid laulutekste: "Sajab mehi" ansambel Family esituses ja "Honkey Tonk Blues" Priit Pihlapi esituses.

Muusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Pehk alustas laulmise ja muusikaga tegelemist juba lasteaias. Ta võitis 1982. aastal eelkooliealiste lauluvõistluse Türi Laululind ja pärast seda rajooni lauluvõistluse "Muinasjutu mängumaa". Seejärel laulis ta aastail 1983–1992 Türi poistekooris, mängis 1980-ndate keskpaigas Türi Metsakombinaadi puhkpilliorkestris trombooni ja taldrikuid ning kuulus aastail 1989–1993 Türi 2. Keskkooli vokaalansambli O'ctav koosseisu.

Õppides aastail 1994–1996 Räpina aianduskoolis, tutvus ta Aapo Ilvesega, kellega on sellest ajast peale rohkesti koos musitseerinud (aastail 1995–1996 ansamblis Galerii, hiljem projektis Eliit jm). Räpinas alustas Pehk ka kitarrimängu aluste omandamist, enne seda oli ta mänginud peale trombooni ja taldrikute ainult klaverit.

Õppides aastail 1996–1999 G. Otsa nimelises muusikakoolis, tutvus Pehk 1998. aasta oktoobris Vaiko Eplikuga, kes kutsus ta oma ansamblisse Claire's Birthday, sealt lavakunstikooli läinud kitarristi Priit Võigemasti asemele. Claire's Birthdays mängis Pehk kitarri ja vahel ka laulis 1998. aastast kuni selle bändi laialiminekuni 2003. aastal.

Aastaisse 1996–1999 jääb Pehki osalus veel sellises muusikalistes kollektiivides nagu Windows, Davidson Group ja Megan Quartet. Lisaks kuulub Pehk aastast 2001 muusikalisse projekti Contus Firmus. Kõigis neis neljas on ta olnud ainult laulja.

Pärast Claire's Birthday laialiminekut sai Pehkist 2004. aastal kitarrist Vaiko Epliku uues ansamblis Koer, kus ta oli muuhulgas Koera ühe kuulsaima laulu "Maiu on piimaauto" sõnade autor ja esitaja. Epliku teise uue ansambli Ruffus koosseisus käis Pehk 2003. aastal Riias Eurovisioni laval, esitamas lugu "Eighties Coming Back", kuulumata siiski selle ansambli ametlikku koosseisu. Aastast 2005 on ta kaasa teinud Epliku eestveetud projektis Eliit, kuuludes selle kontsertkoosseisu.

Aastal 2004 sai Pehk interneti teel tuttavaks Paide ansambli Ans. Anduri laulja ja kitarristi Madis Aesma ehk Tursaga, kellega koos hakkas tegema elektroonilise popi ansamblit Köök. Umbes 2004. aasta paiku lindistas Pehk kodusel teel ka oma esimesed Orelipoisi lood. Tänaseks (2008) on Pehk enim tuntud just oma soololoominguga ja osalusega Köögis. Nii Köögi 2006. aastal ilmunud album "Telegramm" kui ka Orelipoisi 2007. aastal ilmunud album "Üheksakümmend üheksa" said muusikaavalikkuses sooja vastuvõtu osaliseks.

Viljakas on olnud Jaan Pehki muusikaline koostöö ka Jarek Kasari ehk Chalice'iga ja Pia Frausi kitarristi Rein Fuksiga.

Orelipoiss[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orelipoisi lugudele tänaseks iseloomulikuks ja tunnuslikuks kujunenud humoristlik minimalism (ajaline kestus paarkümmend sekundit, sõnadeks teinekord vaid meelevaldne fraas või hüüatus) oli algselt tingitud Pehki arvuti tehnilistest parameetritest – sellega ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik pikemaid lugusid teha. Enamiku selliste lugude sõnaline osa on loodud Pehki enda poolt, aga leidub ka paroodiad tuntud lauludest ja teiste luuletajate (Olavi Ruitlane, Kivisildnik jt) sõnaloome kasutamist. Selliste lühilugude arvuks hindas Pehk 2005. aastal umbes 300.

Kõrvuti minimalistlike ja meelevaldsete lühivormidega leidub Orelipoisi loomingus ka rida pikemaid, traditsioonilise ülesehitusega lugusid, mille sõnade autoriks on peamiselt Olavi Ruitlane: "Onu Uuno", "Eile nägin ma Eestimaad", "Aga ükskord", "Infoküllane mees", "Rahvusooper", "Tuubi tuubi", "Minu pruut", "Vana mees", "Liputaja" jt. Ruitlase jutustavad, teravmeelsed, vormileidlikud ja tihti ropusõnalised laulusõnad ning Pehki loodud meeldejäävad viisid ja naivistlik-hingestatud esitus on teiseks oluliseks Orelipoisi loomingulist kuvandit iseloomustavaks jooneks. Orelipoiss on viisistanud ja esitanud pikemaid tekste ka Veiko Märkalt, Contralt jt.

Laul "Minu pruut" osales 2005. aasta Eurovisiooni Eesti eelvoorus, kus oli lähedal Kiievisse lõppvõistlusele esinema pääsemisele. 2007. aastal sai "Minu pruut" laiemalt tuntuks, kui sellele tehti vaimukas video, mis leidis ohtrat presenteerimist Kanal 2 uudistesaate Reporter kontekstis. Video režissöör on Urmas E. Liiv ning selles näitlevad uudistereporter Üllar Luup ja ilmadiktor Niki (vaata).

Orelipoisi oluliste loominguliste saavutuste hulka kuulub Raadio 2 hommikuprogrammi "Silmad lahti" jaoks loodud sünnipäevalaulude sari, mis oli eetris 27. augustist 2007 kuni 29. maini 2008. Need laulud kujutavad endast paarikümne sekundi pikkuseid muusikalis-sõnalisi kiirportreesid mõnest vastava päeva tuntud sünnipäevalapsest. Kokku tegi Pehk neid laule umbes 150 (koos eri variantidega umbes 170) (kuula). Veel on Orelipoiss teinud muusika dokumentaalfilmile "Soome tööle" (2006), kus portreteeris humoristlik-minimalistlikus vormis arsti, baleriini ja ehitaja elukutseid.

Valimik Orelipoisi lugudest on jõudnud albumile "Üheksakümmendüheksa" (2007). Laulu "Tööpõld on lai" leiab kogumikult "Toa tuur" (2006), laulud "Rahvusooper" ja "Aga ükskord" (viimane koos Aapo Ilvesega) kogumikult "Laulvad kirjanikud" (2007) ja laulu "Jäin kinni" kogumikult "Kohalik ja kohatu, 2" (2007). Seni (2008) on suurem osa Orelipoisi loomingust veel ametlikult avaldamata, levides küll laialt muusikaringkondades.

Orelipoiss ei ole siiski käsitletav Jaan Pehki kui muusiku kõikehaarava kunstnikunime või pseudonüümina, nagu ka ei haara selle nime all tehtav kogu Jaan Pehki muusikaalast soololoomingut. Orelipoiss on suhteliselt kindlate piiridega projekt. Näiteks jääb sellest välja ulatuslik tsükkel Contra, Wimbergi, Aapo Ilvese, Vahur Afanasjevi, Veiko Märka jt luuletuste spontaanseid viisistusi ja esitusi umbes aastast 2000, samuti suur osa tänapäevast muusikaalast tegevust.

Jaan Pehki ansamblid ja projektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Pehk ansambli Köök koosseisus 20. augustil 2007 presidendilossi Roosiaias
  • O'ctav (1989–1993)
  • Galerii (1995–1996)
  • Windows (1996–1997)
  • Megan Quartet (1997)
  • Davidson Group (1997–1999)
  • Claire's Birthday (1998–2003)
  • Contus Firmus (alates 2001)
  • Koer (alates 2004)
  • Köök (alates 2004)
  • Orelipoiss (alates 2004)
  • Eliit (alates 2005)

Jaan Pehki osalust helikandjatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koosseisulisena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Claire's Birthday
  • "Venus" (2000)
  • "City Loves" (2001)
  • "Future Is Now!" (2003)
Koer
Köök
  • "Telegramm" (2006)
Orelipoiss
  • "Ma olen terve" (2004, kodusalvestus)
  • "Vana mees" (2004, kodusalvestus)
  • "Naisi" (2005, kodusalvestus)
  • "Üheksakümmendüheksa" (2007)
  • "Õnn" (2010, kodusalvestus)

Külalisesinejana[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ans. Andur, "Tuled peale" (2005, taustvokaal laulus "Sa tuled kevadel")
  • Anneli Aken, "Valguseotsija" (2005, taustvokaal)
  • Liisi Koikson, "Väike järv" (2005, laul)
  • Ans. Andur, "Topeltvikerkaar" (2007, käteplaksud laulus "Idiootide kateeder")

Kogumikel[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Eesti muusikavideod. Volume 2" (videokogumik, 2004), Koer, "Maiu on piimaauto"
  • "Kümnest kümme. MFM Recordsi parimad palad 2000–2005" (2005), Koer, "Maiu on piimaauto"
  • "Toa tuur" (2006), Orelipoiss, "Tööpõld on lai"
  • "Laulvad kirjanikud" (2007), Orelipoiss, "Rahvusooper", koos Aapo Ilvesega "Aga ükskord!"
  • "Kohalik ja kohatu, 2" (2007), Orelipoiss, "Jäin kinni"

Sõnade autorina teiste artistide albumitel[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Sulle vaid..." (kogumik, 1999, helikassett/CD), esitaja Maiken, laul "Sinu naeratus"
  • Family, "We Are Family" (2002, helikassett/CD), laul "Sajab mehi"
  • Liisi Koikson, "Väike järv" (2005), laulud "Kuu", "Hommik", "Vihmapiisad" ja "Varjud" (Jaan Pehk albumil kaastegev ka lauljana)
  • Liisi Koikson, "Väike järv. Kontsert Pirgu mõisas" (2006), laulud "Põhjahärra", "Kuu", "Vihmapiisad", "Varjud" ja "Hommik"
  • "Elmari tantsuõhtu, 9" (kogumik, 2006), esitaja Laura, laul "Koos"
  • XXI sajandi orkester, "Kaheksa" (2006), laul "Maiu on piimaauto" (Jaan Pehk ka esitaja)
  • Vaiko Eplik, "Vaiko Eplik ja Eliit, 1" (2006), laul "Nopime ettekujutuse vilju paranoiapuult"
  • Mikk Saar, "See ON see" (2007), laulud "See pole see" ja "Ma olen jää"
  • Priit Pihlap, "Hingepeegel" (2007), laulud "Honky Tonk Blues" ja "Hingepeegel"
  • TraFFic, "TraFFic" (2007), laulud "Kallis, ära küsi" [2] ja "Halb või hea" (sõnade kaasautor Fred Krieger)
  • Liisi Koikson, "Väikeste asjade võlu" (2007), laulud "Tuul" (sõnade kaasautor Rein Fuks), "Kodu", "Virmalised", "Rannal", "Unetus", "Minu jälgedes" (viimase kahe laulu sõnade kaasautor Vaiko Eplik) ja "Olemise kergus"
  • "Higha collection, 6" (kogumik, 2008), esitaja Laura, laul "Koos (Kalvik Outer Space Remix)"
  • Ivo Linna ja Supernova, "Originaal", laul "Linki pole"

Viisi autorina teiste artistide albumitel[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lõkõriq,"Undsõn ilman" (2004), laul "Jo verevänä päiv" (koos Jaak Rämmani ja Aapo Ilvesega)
  • Ilves, Pulk ja Rahman, "Murõt ei olõ" (2006), laul "Jo verevänä päiv" (koos Jaak Rämmani ja Aapo Ilvesega)

Sõnade autori- ja tõlkijana kirjandusteostes, lavastustes, muusikateostes ja filmides[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Muusikal "FAME" – 2006 Smithbridge Productions (laulusõnade tõlked)
  • Ülo Kriguli jõuluoratoorium "Jõulujõud" 2008 (libretto)
  • Lasteetendus "Kuldvõtmeke" 2008 Nukuteater (laulusõnade autor)
  • Lasteetendus "Väike nõid" 2009 Nukuteater (laulusõnade autor)
  • Multifilm "Rapunzel" 2011 Disney / Orbital Vox (laulusõnade tõlked)
  • Lasteraamat "Tagasi saja aakri metsa" 2009 (luuletuste tõlked)

Muusikalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppides G. Otsa nimelises muusikakoolis, võttis Pehk vastu Ivo Eensalu pakkumise teha väike osatäitmine eesti esimeses muusikalis "Kuningas ja mina" (1998), milles kuninga rolli mängis Marko Matvere. Pehk mängis kuninga sekretäri ja tema tekst piirdus umbes viie lausega. Sellest ajast peale on Pehk osalenud hulgas muusikalides: "Miss Saigon" (2002–2003), "Oliver" (2003), "Hull sinu järele" (2004), moodne jalgpalliooper "Learning To Shout" (Ahvenamaa–Rootsi, 2004), "Mees La Manchast" (2005) ja "Georg" (2005). Kõigis nendes on Pehk osalenud koorilauluga massistseenides või ette astunud üksikrepliikidega.

Filmimuusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Soome tööle" (2006), režisöör Andres Keil.
  • "Kallis sõber, Sind austan" (2010), režissöör Ove Musting.
  • "91 kilomeetrit" (2010 ) , rež Liina Paakspuu

Auhindu ja saavutusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aasta etno/folkartist 2008 (Orelipoisi albumi "Üheksakümmendüheksa" eest)
  • Aasta etno/folkartist 2011 (Orelipoisi albumi "Õnn" eest)
  • Aasta meesartist 2011 (Orelipoisi albumi "Õnn" eest)

Filmirollid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Pehk on episoodilistes rollides üles astunud režissöör Veiko Õunpuu filmides "Sügisball" (2007) ja "Püha Tõnu kiusamine" (2009) ning mänginud peaosa režissöör Ove Mustingu lühifilmis "Kallis sõber, Sind austan" (2010).

Teatrirollid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti Kontsert 2009 "Saabastega kass" – Karepea Jaan
  • Võru Linnateater 2011 "Kapsapea" – Pliuhkam

Huvitavaid fakte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõsisemalt hakkas Pehk luuletama 1992. aastal, olles ostnud pärast rahareformi neli odavalt müügis olnud luulekogu ja saades neist innustust. Nendeks luulekogudeks olid Andres Vanapa "Koer ja kastekann", Aleksander Suumani "Kui seda metsa ees oleks", Rudolf Rimmeli "Maardla" ja Andres Ehini "Täiskuukeskpäev". Eriti sümpatiseerisid Vanapa ja Suuman. Hiljem lisandus lemmikluuletajate hulka Ilmar Laaban.[3]

Sisseastumiseksamitele G. Otsa nimelisse muusikakooli läks Pehk ilma sellest kellelegi, sh ka vanematele teatamata. Sõel oli tihe, sisse sai umbes kolmekümnest soovijast ainult neli, nende seas ka Pehk. Seejuures tegi ta solfedžo eksamil diktaadi maha Ahti Bachblumi pealt. Teiseks kursuseks õppis Pehk aga ka solfedžodiktaadi selgeks. [4]

Peale luuletamise, laulmise, kitarrimängu ja muusikalides näitlemise tegeleb Jaan Pehk väiksemal viisil ka teiste kunstiliste eneseväljendusvahenditega. Asjakohaselt naivistlikul moel on ta kujundanud Contra 1999. aastal ilmunud luulekogu "Naine on mees" esikaane. Pehk harrastab ka fotograafiat, ja tema tehtud fotot (põldu kündev traktor) kasutas Wimberg oma 2006. aastal ilmunud luulekogu "Kärppsed" kaanekujunduses. Samuti on Pehkil äratuntav käekiri humoristlike lühifilmide tegijana (vaata YouTube'is).

Jaan Pehki kodulinnas Türil on sealse majandusgümnaasiumi gümnasistid korraldanud 2005. ja 2006. aastal Jaan Pehkile pühendatud ülevabariigilist gümnasistide omaluule konkurss-laagrit JaPe (loe 2006. a JaPe'st).

Jaan Pehk on tegelenud ka spordiga. Nimelt on ta lasknud 1980-ndate keskpaigas kolm aastat vibu. [5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Pehki loomingut võrgus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilukirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Ekspressi nädala luuletusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatute lühiarvustusi Eesti Ekspressis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklid Jaan Pehki kohta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Intervjuud ja portreelood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvustused ja uudised[muuda | redigeeri lähteteksti]