Varssavi kindralkubermang

Allikas: Vikipeedia
Varssavi kindralkubermang

vene keeles Привислинский край
poola keeles Kraj Przywiślański

kubermangulinn: Varssavi
Vislaäärne piirkond

Varssavi kindralkubermang ja Vislaäärne piirkond poola keeles Kraj Przywiślański olid aastatel 1867 kuni 1918. aastani Venemaa keisririigi koossseisus olnud Poola 10 kubermangu mitteametlik nimetus.

Tekkimislugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Novembriülestõus, Jaanuariülestõus

Venemaa Keisririigi koossseisus olnud Poola Kuningriigis (Kongressi-Poolas) toimunud 18631864. aasta Jaanuariülestõusu tulemusena võttis Venemaa keiser Poola nominaalse iseseisvuse vähendamiseks ja venestamiseks ning poolakate iseteadvuse vähendamiseks ka Poolas suurt mõjuvõimu omanud katoliku kiriku tegevuse piiramiseks.

Varssavi kindralkubermangu valitsuskorraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 1863. aasta ülestõusu tühistas keiser Aleksander II seni Poolas kehtinud konstitutsiooni ning osalise iseseisvuse ning määras Poola sõjavägede ülemjuhatajaks esmalt krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi ning pärast ülestõusu mahasurumist ning rahuolukorra taastamist määras von Bergi ka Poola Haldusnõukogu liikmeks, pärast ülestõusueelse nominaalse valitseja suurvürst Konstantin Nikolajevitši lahkumist Peterburisse ka Poola asehalduriks (наместникoм); kindralkubermangu politseiülemaks määrati kindral Trepov.

1864. aasta alguses moodustati Peterburis Poola asjade komisjon, mis koosnes viiest liikmest ning mille juhatajaks oli keiser Aleksander.

Poola iseseisva katoliku kiriku allutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1864. aasat novembrikuus allutati Poola Katoliku kirik Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi komisjonile, mille juhiks määrati vürst Tšerkasski, samal aastal konfiskeeriti kõik Poolas asuvad katoliku kiriku varad ning enamus kloostreid suleti. 1865. aastal kehtestati katoliku kiriku uus põhikiri, mille kohaselt Poola jagati seitsmeks – Płocki, Lublini, Sandomierzi, Kielce, Augustówi, Kujawy ja Podlaasia piiskopkonnaks, katoliku kiriku vaimulikkond hakkas saama ülalpidamist riigikassast ja 1871. aastal allutati Poola katoliku kirik Keisririigi Siseministeeriumi välisusundite departemangu alluvusse. 1875. aastal aga likvideeriti Venemaa Keisririigi ja Poola Kuningriigi vahel seni veel formaalselt kehtinud personbaalunioon ning asutati ka Vene Õigeusu Kiriku Holmi piiskopkond.

Haldusaparaadi muudatused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1866. aastal kehtestati Poolas Venemaa Keisririigi kubermangu- ja maakonnakorraldus ning Poola territoorium jaotati senise 5 kubermangu asemel 10 kubermanguks ning 84 maakonnaks.

1867. aastal likvideeriti Poola Riiginõukogu ja 1868. aastal Poola haldusnõukogu ja Poola territooriumil tegutsenud valistuskomisjonid (usuasjade ja hariduskomisjon, finantskomisjon ning siseasjade komisjon), selle ajani komisjonide pädevuses Poola territooriumil olnud küsimuste otsustamine viidi üle Keisririigi pealinnas Peterburis asuvate asutuste pädevusse.

Varssavi kindralkubermang 1902. aastal

1867. aastal taastati ka keisririigis kehtivad haridus ja õppeasutuste süsteem, taastati Varssavi õpperingkond ja elementaarkoolid, õpetajate seminaride ning erakoolide süsteem.1869. aastal reorganiseeriti Varssavi kõrgem kool – Varssavi Ülikooliks;

1876. aastal kehtestati ka Poola õigusüsteemis Keisririigis kehtivad nõuded ning moodustati Venemaa Keisririigi õigussüsteemile omane kohtukorraldus (erandiks oli ainult vandemeeste süsteemi puudumine). Kehtima jäid Poola tsiviil-, Äri- ja Võlaõigusseadused.

Kindralkuberneride loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kindralkubermangu haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

kubermang kubermangulinn pindala, tuh. km² elannikkond, tuh. inimest, 1905. aasta seisuga
Varssavi kubermang Varssavi 17,6 2233
Kaliszi kubermang Kalisz 11,3 964
Kielce kubermang Kielce 10,2 899
Łomża kubermang Łomża 10,6 645
Lublini kubermang Lublin 16,9 1341
Piotrkówi kubermang Piotrków Trybunalski 12,2 1640
Płocki kubermang Płock 9,4 613
Radomi kubermang Radom 12,4 917
Siedlce kubermang Siedlce 14,3 894
Suwałki kubermang Suwałki 12,4 629
Eelnev:
Kongressi-Poola
Varssavi kindralkubermang
18671918
Järgnev:
Poola vabariik

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]