Saladin

Allikas: Vikipeedia
Saladin

Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūbi (araabiaصلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سه‌لاحه‌دین ئه‌یوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia|صلاح‌الدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī) (u 1138 – 4. märts 1193), Läänes tuntud kui Saladin, oli kurdi[1][2][3] päritolu muslim, kellest sai Aijubiidide dünastia esimene Egiptuse ja Süüria sultan. Ta juhtis islami vastupanu frankidele ja teistele Euroopa ristisõdijatele Levantis. Oma võimu tipul valitses ta Egiptust, Süüriat, Mesopotaamiat, Hidžazi ja Jeemenit.

Saladin juhtis muslimid ristisõdijate vastu ning pärast Hattini lahingu võitmist vallutas lõpuks Palestiina tagasi eurooplaste rajatud Jeruusalemma kuningriigilt.

Seepärast on ta silmapaistev kuju kurdi, araabia ning islami kultuuris. Saladin järgis rangelt sunniitlikku islamit ning oli Qadiri sufiordu järgija[4]. Tema rüütellikku käitumist mainisid korduvalt kristlikud kroonikud, eriti seoses Keraki kindluse piiramisega Moabis, ning ehkki tas oli ristisõdijate äge vastane, võitis ta neist paljude, sealhulgas Inglismaa kuninga Richard Lõvisüdame austuse; Euroopas sai temast mitte vihkamise sihtmärk, vaid ülistatud näide rüütellikkuse põhimõtetest.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Steed, Brian L., Piercing the Fog of War: Recognizing Change on the Battlefield, (Zenith Press, 2009), 176; "Saladin was a Kurd from Tikrit.".
  2. "Encyclopedia of World Biography on Saladin". Vaadatud August 20, 2008.
  3. Paljud tollased autorid toonitavad seda. Biograaf Ibn Khallikan kirjutab: "Ajaloolased nõustuvad, et [Saladini] isa ja perekond kuulusid duwin'ite[Dvin] hulka ... . Nad olid kurdid ja kuulusid Rawādiya (sic) sekka, mis on suure al-Hadāniya hõimu üks osa": Minorsky (1953), p. 124. Keskaegne ajaloolane Ibn Athir kõneleb teisest väejuhist: "...nii sina kui ka Saladin olete kurdid ja sa ei lase võimul langeda türklaste kätesse": Minorsky (1953), p. 138.
  4. Moors' Islamic Cultural Home souvenir III, 1970–1976‎ Islamic Cultural Home, 1978, p. 7.