Viies ristisõda

Allikas: Vikipeedia
Edela-Euroopa ja Lähis-Ida ca 1210. aastal
Damietta vallutamine

Viies ristisõda aastatel 1217-1221 oli kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt.

Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses.

Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldžukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel.

Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad 1221 aasta juulis edasi lõunasse Kairo suunas. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad aga, kes võitlusvõime suutsid säilitada, olid Türgist pärit orisõdurid mamelukid. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema. Öises rünnakus sultani Al-Kamili poolt said ristisõdijad suurelt lüüa ning olid sunnitud alla andma. Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid kaheksa-aastase rahulepingu, enamik vangistatud ristisõdijatest müüdi orjadeks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]