Hetiidid

Allikas: Vikipeedia

Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid indoeuroopa rahvastest esimene, kes jõudis omaenese riikluse ja tsivilisatsiooni loomiseni.

Sumeri kirja ja ametlikult ka akadi keelt kasutanud hetid olid läbi Joonia kultuuriliseks vahelüliks Assüüria ja Kreeka vahel. Hääbuma hakanud sumeri-akadi kultuuri ja tärkava kreeka kultuuri vahel. Hetide peamisteks tegevusaladeks olid karjakasvatus, metallurgia ja vahenduskaubavahetus. Riik oli kuningale alluv väikeriikide liit.

Nende kuningale nõuandvat ülikute nõukogu Pankust on peetud maailma esimeseks parlamendiks. Otsustavaks nende esiletõusus oli rauasulatus tehnika avastamine, mida kiivalt 700 aastat teiste ees saladuses hoiti. Rauda kasutati relvade tegemiseks. Selle ja kergete sõjavankrite läbi muutus nende sõjavägi mõneks ajaks võitmatuks.

Anatoolias enne hette olnud hatid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hati-heti tsivilisatsioon kestis kõige enam 2500-700 eKr. Sellest ajast jätkus vaid hattide tsivilisatsioon umbes 2500 – 2000/1700 eKr. Nimetust "Hattide maa" ilmus esimest korda Mesopotaamia tekstidesse akadi dünastia (u 2350-2150 eKr) ajal. Nimetust kasutati jätkuvalt umbes 1500 aastat, kuni 630 aastani eKr. Mõiste "Hati liidumaa" oli sedavõrd juurdunud, et hetid jätkasid hiljem selle kasutamist viidates juba hoopis oma riigile. Hatid lõid Anatoolias feodaalseid linnriike ja väikesi kuningriike või vürstiriike. Isegi kui need olid hettide poolt peale 2200 eKr vallutamise käigus ükshaaval üle võetud, moodustasid hatid ikkagi veel suurema osa elanikkonnast. Hetid kasutasid sumeri kirja ja kultuurikeelena heti keele kõrval akadi keelt. Neile oli omane autorite nimeline kultuur ja (üks? kuninglik)raamatukogu. Lõid arvukalt eeposeid.

Hettide ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hettide saabumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldiselt levinud arusaama järgi saabusid hetid Anatoolia enne 2000 eKr. Nende eelnevaks kodumaaks, IV ja III aastatuhandel, on peetud Bulgaaria ja Ukraina ala. 2000 eKr paiku oli hettide alade keskmeks saanud Hatusha. Suurimaks saabumislaineks oli Lähis-Idas 1900 eKr paiku toimunud massilise migratsiooni aeg, mis ulatus kuni Lõuna-Kreekani. Anatoolias olid ka Assüüria kolooniad.

Hetiitide impeerium aastal 1300 eKr. Linn Wilusa oli arvatavasti Trooja.

Hetid hõivasid Väike-Aasia keskosas karjakasvatuseks sobivad tasandikud, ja ümbritsenud oma pealinna Hattuša võimsate kindlustustega, asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. Mesopotaamia ja süüria ülikud jätkasid vastavalt kohanimega seotud väljakujunenud tavale ka saabunud hetiide koos hatidega hattideks nimetamist.

U 1800 eKr paiku alustas Anitta hettide väikeriikide ühendamist. U 1670-1650 eKr algse riigi laiendamine Vana riigi loomiseni. U 1650 eKr pealinn Hattushas. Põhja-Süüria ja Anatoolia järk järgulisele allutamisele.

Hettide riigid ja hati-heti tsivilisatsiooni kogupikkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hattide feodaalsed linnriigid ja väiksed kuningriigid või vürstiriigid. Umbes 2500 – 2000/1700 eKr.

Hetiitide endite ajaloos on olnud kolm kuningriiki:

  • Hettide Vana Kuningriik. Umbes 1600–1445 eKr.
  • Hettide Kesk Kuningriik. Umbes 1500. eKr keskelt kuni lõpuni.
  • Hettide Uus Kuningriik (Impeerium). Umbes 1500–1178 eKr.
Uus riik kasvas impeeriumi mõõtmeteni. Uue riigi edukus tugines kergetele sõjavankritele ja rauast relvadele (algul rauaga kaetud pronksrelvadele?).

Uushettide linnriigilaadsed kuningriigid. Neist suurimaks ja mõjuvõimsamaks oli Tabal. Kestis pärast impeeriumi hävingut kuni 7. sajandi keskosani.

Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega :(näiteks 13 sajandil Süürias Ramses II-ga, kus otsustavat võitu ei saavutanud kumbki pool. Pärast lahingut sõlmiti leping igavese rahu ja sõpruse kohta).

Hetiidi riigi langus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamlevinud teooria järgi oli Heti riigi lõpu põhjuseks osa Hilise Pronksiaja kollapsina tuntud sündmustikust, milles hävis ka Mükeene riik. Hetiide ründasid umbes 1190 eKr mererahvad. Euroopast Aasiasse tunginud hõimud purustasid hetiidide sõjaväe ja tegid maatasa nende pealinna Hatuša. Nende riigist jäi peale seda Väike-Aasiasse üksikuid hetide väikeriike. Hetiidid sulasid ajapikku vallutajatega ühte.

Teise teooria järgi sai riigile saatuslikuks kodusõda. Kuninga vastu pöördus ta enese vennapoeg (Hatušili). Ta arreteeris kuninga ja saatis eksiili. Koos sellega hääbus seninegi lojaalsus, mille najal oli impeerium ülesehitatud ja mis seda oli koos hoidnud. Järgmise kolme põlvkonna vältel väljus kodusõda kontrolli alt. Maad tabas näljahäda. Kuna kodusõda oli pealinna peaaegu täielikult hävitanud, siis arvatakse, et ellujäänud hetiidid süütasid ise oma linnad ja templid, olles need enne dokumentidest ja kõigest väärtuslikust tühjaks teinud, ning jätsid Hatuša maha.

717 eKr langes ka viimane Väike-Aasias olnud hetiitide väikeriik assüürlaste ründe läbi.

Peale hettide impeeriumi kadu tekkis ka uus-heti Tabali riik, kus enam heti keelt ei kõneldud ja mis kestis umbes 7. sajandi keskpaigani.

Hetiitide kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hetiidid võtsid palju üle Mesopotaamia rahvastelt, kelle naabruses nad elasid. Nende vahendusel levis mesopotaamlaste kultuur üle kogu Väike-Aasia. Hetiidid hakkasid kasutama kiilkirja kohandades seda oma keelele. Babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Hattušast on leitud tänapäeval palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on kroonikaid, mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja lugusid hetiitide jumalatest.

18.-13. sajandi kirjalikke mälestisi. 14.-8. sajandist ka hieroglüüfseid hetikeele mälestisi.

Riiklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuningas sai võimu pärilikkuse teel. Ta juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, kuid pidi arvestama ülikutest koosneva nõukogu ehk Pankuse arvamusega. Pankus oli nõuandev organ, kus arutati riigi tähtsamaid küsimusi. Näiteks keelas Pankus kuningal oma sugulasi hukata. Pankust on peetud maailma esimeseks parlamendiks. Umbes 1500 eKr võtsid nad üle kerge sõjavankri, mis andis neile koos rauast relvadega teiste ees suuri eelisi.

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Polüteism – paljude jumalate kultus Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. 3 tähtsamat hetiidide jumalat olid:

Hetiidid kasutasid religioossetel talitustel hati keelt. Hetiidide seadusekogumik põhineb ajast 1650 – 1500 eKr.

Tapmise puhul tehti vahet kas tapetu oli ori/orjatar, vaba mees/naine, kaupmees.

Orja/ orjatari puhul – hüvitama matusekulud, andma 2 hinge. Vaba mees/ naine – hüvitama matusekulud ja 4 hinge. Kaupmees – 400 seeklit hõbedat.

Neile oli iseloomulikuks karistuse määramine sellele, kelle maatükil tapeti.

Raua sulatamine ja sepistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hetiidid olid esimesed kes õppisid sulatama ja töötlema rauda ning valmistama sellest relvi ja tööriistu. Peale nende riigi purustamist hakkas see seni kiivalt saladuses hoitud oskus levima.

2000-1900 eKr leiutasid hetid Ida-Anatoolias algelise rauasulatamise või said selle kohalikelt alamatelt.

1500 eKr ilmusid rauast relvad. (Hoidsid rauasulatamise tehnoloogiat teiste eest salajas.)

1250 eKr jõudsid jälile raua teraseks sepistamine võtetele.

1190 eKr algas koos nende riigi lõpuga ka rauasulatumise ja sepistamise leviku algus.

Hetiitide uurimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hetiidid unustati täiesti kuni 19. sajandini, mil nad taas avastati ja nende ajalugu uurima hakati. Võimalik, et Vanas Testamendis nimetati hetiitideks ühte Palestiinas elanud suguharu. Ekaya C. Texier (1839) ja W. Hakeiltau (1843) märkasid Bogozköy, Yasõlekaya juures kirjadega kive.

1880 – väitis inglise teadlane Saye, et leitud märgid on hetiitide kirjasüsteem.

1907 – avastati Suur Kuningate arhiiv Hatušast, kus oli üks kahes keeles tahvel (bilingva) egiptuse ja hetiidi kirjaga, mis tegi võimalikuks hetiidi kirja uurimiseks. Tänapäeval pole ühtegi hetiidikeelset dešifreerimata dokumenti.[viide?]1917 – dešifreeritud kiilkiri Hrozny poolt.

1953 – Bosserti poolt.

2200-700 eKr põhjapoolkeral valitsenud kliima üldjooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

≈ 2200 eKr 3. Bondi sündmus.

≈ 1250 eKr järsu jahenemise algus (?). Seostub Hilispronksiaja kollapsiga.

≈ 800 eKr 2. Bondi sündmus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]