Seldžukid

Allikas: Vikipeedia
Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092.
Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil

Seldžukid ehk Seldžukkide dünastia oli oguusi-turgi rändhõimude liidu rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.14. sajandini, sh Seldžukkide impeeriumit (1037–1194).

Dünastia sai oma nime Kõnõki hõimupealiku Saldžuki järgi, kelle juhtimisel liikus hõim Sõrdarja alamjooksu aladelt lõunasse. Seldžukid islamiseerusid umbes aastal 985.[1]

Dünastia rajajaks oli Togrulbek, kes valitses aastatel 1038–1063. Togrulbeki juhtimisel vallutati Horasan, Horezm, Lääne-Iraan, Aserbaidžaan ja Iraak. Alp Arslani juhtimisel saavutasid Seldžukkide väed 1071. aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle tähtsa võidu, misjärel hõivati pea kogu Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina.

Seldžukkide impeerium saavutas oma suurima ulatuse 11. sajandi lõpus, ulatudes Egiptusest Hiinani[1]. Võim kuulus riigis hõimuülikutele, kellele anti valitsemiseks suuri maavaldusi (iktaad).

Seldžukkide impeerium hakkas lagunema pärast Malik-šahhi surma 1092. aastal[1] ning tema poegade vahel alanud võimuvõitlust riigi valitsemise eest.

Ristisõdade käigus, 1096–1099 Esimeses ristisõjas vallutati Vahemere idaosas Levantias, Antakya ning Edessa linn ja moodustati Ristisõdijate riigid: Edessa krahvkond 1098–1149 ja Antiookia vürstiriik 1098–1268.

Iseseisvunud sultanaatidest eksisteeris kõige kauem Rumi Seldžukkide sultanaat (1077–1307).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Eesti Entsüklopeedia", 8. köide. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]