Reljeef

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Maa pinnavormidest; sõna teiste tähenduste kohta vaata reljeef (täpsustus).

Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust.

Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

On kasutatud ka definitsiooni, mis väidab, et reljeef on maapinna ebatasasuste kogum. See ei ole siiski eriti õnnestunud, sest võib viia väärale järeldusele, et tasandikud ei kuulugi reljeefi hulka.

Reljeefi- ehk pinnavormid võivad olla nii looduslikud kui ka inimtekkelised ehk antropogeensed. Looduslikud protsessid, mis muudavad reljeefi, jagunevad kolme rühma: geoloogilised protsessid (laamade liikumine, murrangud ja kurrutus, vulkaanipursked), erosioon (vee ja tuule kulutus ning maalihked) ning maavälised protsessid (meteoriitide langemine). Maapind tõuseb üldiselt geoloogiliste protsesside tulemusel ja selles osas on kõige tähtsam orogenees ehk mäestike teke. Seevastu erosiooni tulemusena kantakse pinnast ära kõrgematelt kohtadelt madalamatele, sageli merre.

Reljeef määrab suurelt jaolt ära piirkonna sobivuse inimasustuseks. Üldiselt on madalamad, setetega kaetud tasandikud selleks sobivamad kui järsud kaljused mägismaad. Tasandikud on ka põllumajanduse jaoks sobivamad.

Reljeef on oluline sõjanduses. Mägist piirkonda on märksa raskem vallutada ja märksa kergem kaitsta. Reljeef mõjutab sõjavägede võimet piirkondi vallutada ja enda käes hoida ning liigutada vägesid ja varustust territooriumidele ja nendest läbi.

Reljeef on tähtis ka ilma ennustamise jaoks. Kaks teineteisele väga lähedal paiknevat ala võivad olla väga erineva aastase keskmise sademete hulgaga või erineva sademete langemise ajaga, kui nad asuvad merepinnast eri kõrgusel või kui nende vahel on mäeahelik, mis sademed kinni peab.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]