Lauka

Lauka
Pindala	1,5 km² (2020)
Elanikke	111 (31.12.2021)
EHAK-i kood	4141
Koordinaadid	58° 58′ N, 22° 32′ E

Lauka, vaade loodest

Lauka baptisti palvela

Lauka on küla Hiiumaal Hiiumaa vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda ja kuni 2013. aastani Kõrgessaare valda.

Laukast põhjas asub Otste, läänes Napi, idas Kurisu ja lõunas Isabella küla.

Nimi

Lauka küla nime tekkelugu pole teada. Vanemates kirjalikes dokumentides esineb saksapärane Lauck, mida seostatakse eelkõige külas asunud Lauka mõisa nimega, mida on esimest korda mainitud 1552. Võimalik, et nimi on tekkinud sõnast "laht" või "laugas" või "lauter", kuna keskajal olevat mere rannajoon ja randumiskoht ulatunud praeguse palvemaja lähedusse. Otste küla metsas asuv Käälu kivi võis olla sadama sissesõidu märgiks.

Loodus

Lauka peamiseks loodusväärtuseks on küla läbiva maantee äärde istutatud lehiseallee, mis oli Ungern-Sternbergide poolt Eestisse kutsutud Isabella metsamõisas elanud metsaülem Karl Friedrich Wilhelm Ahrensi idee. Tema idee oli ka lepiku istutamine Luidja liivaluidete taltsutamiseks, sanglepaallee Lauka mõisani viival sirgel teel, mis puude väljalangemise tõttu on veel osaliselt alles. Küla lõunaosa piirneb Veskilaisi voolava Jaanigu kraaviga.

Elanike arv

Elanike arv	Aasta
88	1959
93	1970
198	1979
201	1989
176	2000
153	2011
131	2019
111	2021

Ajalugu

Lauka küla kuulub ajalooliselt Reigi kihelkonda, kus 16. sajandil kujunes Lauka mõis. 19. sajandi teisel poolel kuulus Lauka Reigi kihelkonda Kõrgessaare valda. Aastal 1950 moodustati Kõrgessaare valla aladele Lauka külanõukogu. Eesti taasiseseisvumise järel sai Lauka külanõukogu valla staatuse 10. septembril 1992 (esialgu Lauka vald) ja 28. juunil 1993 taastati endine nimi- Kõrgessaare vald.

Lauka asundus kujunes 1920.-ndatel, mis 1977 muudeti külaks. 1940.-ndatest kuulus Lauka koosseisu Napi, 1977–1997 Otste.

Taristu

Küla läbiv maantee on Kõrgessaare–Hüti–Puski tee, mis teeregistris nr. 12155. Selle maanteetee ääres asuvatel ehitiste aadressideks on algusega Käina tee ... majanumbrid. Külas asub 2 bussipeatust: Lauka ja Särglepa.

Kultuur

Alates 1862. aastast said Lauka lapsed haridust Metsiku ja Pandja vallakoolis. Lauka esimese koolihoone lasi 1900 ehitada Lauka mõisnik Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg. Selles alustas 19. oktoobril 1900 tegevust 2-klassiline Lauka vallakool. Vanas koolihoones asuvad praegu kooli muuseum, käsitöö- ja kunstiklass ning töökoda. Järgmine koolihoone valmis 1939. aastal, millele ehitati 1971 juurdeehitis. Kooli juures asub park koos tiigi, peo- ja jaanituleplatsi ning staadioniga. Varem, kui Hiiumaal oli rohkem lapsi, olid Kõrgessaare valla aladel külakoolid lisaks Lauka koolile veel Reigi, Paope, Malvaste, Puski ja Kõpu külades, viimased kolm kooli õigeusu kirikute läheduses.

Koolihoone ees on nimeline tänupink legendaarsele koorijuhile ja muusikaõpetajale Aili-Nelside Soobile, kes on juhtinud Lauka segakoori tegevust aastatel 1956–2013 ja olnud kooli muusikaõpetaja.

Koolimaja hoonete kõrval aadressil Käina mnt 25 on õpetajatele püstitatud kortermaja. See on endine Nõukogude armee Tahkuna baasi palkehitis, mis toodi Laukale ja millele lisati silikaatkividest valge fassaad.

Aadressil Käina tee 38 hoones asub kooli söökla, mis algselt oli EÜE ehitajate abil valmis saadud kolhoosi sööklana ja ETKVL-i kauplusena (puhvet kohalikus kõnepruugis). .

Laukal asuv 1932. aastal valminud baptistide koguduse palvemaja on pärandkultuuri objekt. Palvemaja läheduses olevat asunud keskaegne sadamaala, mis on tänapäeval seoses maapinna tõusuga taimestiku ja metsaga kaetud.

Ettevõtlus

Lauka palvemaja vastas Otste küla koosseisu kuuluval alajaama kinnistul asub Lauka 35 kV/10 kV keskpinge alajaam, mis on üks Hiiumaa elektrivarustuse sõlmkohtadest, kuhu jõuavad Saaremaa ja Soela väina kaudu saare elektrivarustuse põhiliinid Kärdla ja Käina analoogsetest alajaamadest. Lauka alajaamast hargnevad 10 kV keskpingeliinid Hiiumaa läänepoolsetele 10/0,4 kV madalpinge alajaamadele.

Elektrivarustuse sõlmpunktile lisaks asub Laukal ka 1980. aastatel telefonsidekeskusena ehitatud hoone, mis ühendab Kõrgessaare suunast tulevaid välismaailma ühendusi väljuvate sidetrassidega lähikonnas, kaugemalt põhiliselt Isabella ja Lilbi külade suunas.

Ettevõtlikud talumehed (Põhja-Hiiumaa Põllumeeste Selts) ehitasid 1924. aastal pärandkultuuriobjektide hulka arvatud Lauka meierei hoone (aadressil Käina tee 31) koos jääkeldri ja aidaga. Eesti Vabariigi ajal eksporditi meiereist Oskar Vähejausi toodetud võid mujale Euroopasse. Või hinnatud kvaliteedi kohta asuvad tõendid-diplomid Imaveres, Eesti Piimandusmuuseumi püsinäitusel. Meierei töö lõppes, kui 1970. aastate alguses hakati lähikonna majapidamistest meierei suurele trepiplatvormile kokku toodud toorpiima viima edasi töötlemiseks Emmaste meiereisse. Maja võeti kasutusele kolhoosi varuosade laona, hiljem on hoonest lammutatud algselt meierei aurumasina katla küttematerjali ja veel hiljem nitraatväetisete kuuri ja aurumasina-katlaruumi osa, säilinud osas on tegutsenud baar-ööklubi.

Meierei kõrval, aadressil Käina tee 29, asub 1973–1992 Kõrgessaare kolhoosi kontorina ja elamuna kasutatud hoone, Eesti Vabariigi ajal asus samas majas Lauka Piimaühingu kontor ja Kõrgessaare Majandusühingu kauplus.

Aastal 1949 moodustati sundkollektiviseerimise tulemusel 1. Mai nimeline põllumajandusartell ehk kolhoos, mis piirdus Lauka lähikonna küladega (Isabella, Kurisu, Heigi). Sellest kasvas külanõukogus asuvate kolhooside (nt Nurme kolhoos keskusega Heiste külas, Külvaja kolhoos keskusega Reigi külas ja -ümbruses ning 1970. aastate alguses viimane liituja – kolhoos Uus Elu, (mille keskuse praegused kivitööstuse ja laevaehitamise tootmishooned asukohaga Villamaal) liitmise tulemusel välja Kõrgessaare kolhoos, mis hõlmas valdavalt kogu Lauka külanõukogu ulatuses sotsialistliku põllumajandustegevuse.

1970. aastate alguses ehitas ehituskoondis Hiiu KEK Kõrgessaare kolhoosi ehitajatest moodustatud brigaadi endise külaaktiivi tõmbekeskuse- spordiplatsi kõrvale lasteaiahoone, mis on praegu kasutusel päevakeskusena ja raamatukoguna ning saare loodepiirkonna külaelu keskusena.

Lauka esimene kolhoosi lüpsilaut 1959 asus kolhoosi töökoja naabruses ja oli kolhoosajastu lõpus lammutatud, teises lüpsilaudas -valminud 1975, asub praegu Lauka saeveski.

Karpaatia mägedest tulnud hutsuulide ehitatud algselt kuni 30-tonniste sõidukitele mõeldud kaalumaja hoone kujundati Sapardi toetuse abil ümber Kõrgesaare jahtkonna jahimajaks.

Laukal näidati Eesti NSV perioodil regulaarselt (esmaspäeva- ja kolmapäeva õhtuti) kino. Seansse näidati algul kolhoosi 1960 valminud vana töökoja garaažis, kus kinoseansi ajaks masinad välja aeti ning üritus lõppes tavaliselt pillimängu ja tantsuga. Hiljem võeti kasutusele püsiva kinoprojektoritega varustatud hoonena algselt omaaegse saeraami ajami jaoks ehitatud lokomotiivi aurumasina hoone. Kinomaja asukohas on 19. sajandi kaartidelt ära tuntav ristikujuline tingmärk, mida peetakse mõisa rehehoone ristikujuliseks põhiplaaniks.

Vabariigi taasiseseisvumise ajal on Laukal toiminud mõnda aega tankla-kauplus, mis oli ajaliselt kolmas külas kolhoosi vajaduste jaoks ehitatud ja saare erakapitalil tegutsenud tankla.

Asula kolmandana ehitatud tankla naabruses asub kesk-katlamaja hoone, millest kunagi ehitatud keskkütte maapealsed magistraalid tõid tsentraalse keskküttesooja lisaks töökoja hoonetele, Lauka koolile ja kortermajadele Käina tee 14, 26,25, 28, 30, 34, kuid süsteemi suurte trassikadude ja majandusliku ebaefektiivsuse tõttu kasutatakse tänapäeval lokaalseid küttelahendusi. ja soojatrassid on likvideeritud

Ka aadressil Käina mnt 44 ehitatud hoones on peale kolhoosiajastu lõppu arendatud äri- ja müügitegevust. See oli rajamise järjekorras kolhoosi teine tankla, mille ehitamises on osalenud EÜE maleva tudengid.

kolhoosi esimese tankla asukoha mahutite alusmüürid on leitavad telefonsidekeskuse naabruses.

Sanglepaallee kõrval asub tarekuivati – seemnevilja algupärane kuivati, kus kuivatatavad viljad laotati metallplaatidest põrandale õhukese kihina, mida alt köeti suuremast puuküttega ahjust. Söödaviljakuivati – jõusöödaveski asus Lauka mõisa naabruses. Hoone ehitas kolhoosi ehitusmeestest moodustatud Hiiu KEK'i brigaad koos EÜE malevlastega,.