Sigala küla
| Sigala | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 4,07 km² |
| Elanikke |
3 (31.12.2021)[1]  |
|
| |
| EHAK-i kood |
7554[2] |
| Koordinaadid | 59° 1′ N, 22° 32′ E |
  | |
 | |
Sigala on Hiiumaal Hiiumaa valla põhjaosas Kõrgessaarest idas asuv küla Kootsaare poolsaarel. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda ja kuni 2013. aasta oktoobrini Kõrgessaare valda.
Naaberkülad on põhjas Mudaste, idas Ogandi, kagus Kidaste ning lõunas ja läänes Reigi.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Paul Ariste, Lauri Kettunen ja Edvin Lagman arvasid, et külanimi tuleb loomanimetusest "siga". Leo Tiik ja Marek Meristo pakkusid nime lähtekohaks siiga (eestirootsi keeles sik). Carl Friedrich Wilhelm Russwurm pidas rahvapärimusele viidates võimalikuks, et külanimi pärineb isikunimest. Ka Marja Kallasmaa eeldas mehenime Siegfried lühivormi, milleks võis vanaülemsaksa keeles olla Siggo, norra keeles Siggi ja friisi keeles Sika, Sike, Sycka või Zyke. Nime järelosa lühenes arvatavasti sõnast "laid".[3] Esimest korda on seda kohanime mainitud 1565. aastal, kui nimetati isikut Siekla Matz. 1576. aastal nimetati isikut Matz Martson i Sickaleth. Kohanimed on olnud 1728. aastal Siggalaid ja 1798. aastal Siggala.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Küla asub Meelste lahe ääres, mille lõunakaldal on Sigala laht. Küla ümbritsevad väiksemad järved: Allikalaht, Haavasoo järv, Lambalaht, Venelaht ja Väike Venelaht. Suur osa küla territooriumist jääb Kõrgessaare-Mudaste hoiualale. Külaga piirneb põhjas Kidaste oja.
Talud[muuda | muuda lähteteksti]
Sigala ajaloolised talud 1917 [4]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Hansu | Malw |
| 2 | Jaani-Andruse | Demus |
| 3 | Juhani | Nabi |
| 4 | Jõeääre | Vaht |
| 5 | Kopli | Klaas |
| 6 | Posti | Raspel |
| 7 | Ranna | Junmann |
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sigala kuulus ajalooliselt Kõrgessaare mõisa alla ja asus hiiurootslaste asualal. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni andmetel elas Meelste külas talunik Sigala Michel. Küla elanikud küüditati 1781 Ukrainasse ja alale asustati eestlased.
1835. aastal asus Sigalas kolm talu, mille elanikud said perekonnanimedeks nimed Heiki, Klaas, Nööp (Nöp), Pörm, Rund, Sikkel ja Silm. [5]
Teise maailmasõja järel liideti Sigala küla Reigiga, kuid taastati omaette asustusüksusena 1997. aastal.
Taristu[muuda | muuda lähteteksti]
Küla lõunaosa läbib Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee, kus asub Posti bussipeatus. Külast saab alguse Posti–Malvaste tee.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 17.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Sigala" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Kõrgessaare valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv, era.4313.1.608; 1917
- ↑ Reigi kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-194; 1835
