Jõuluülestõus

Allikas: Vikipeedia

Jõuluülestõus oli tšernogoorlaste 7. jaanuaril 1919 alanud ülestõus Serbia okupatsiooni vastu.

Jaanuaris 1916 okupeerisid Tšernogooria Austria-Ungari väed, pärast maailmasõja lõppu Serbia väed. Serbia süüdistas kuningas Nikola I Petrovići vaenlasega separaatrahu sõlmimises ning laskis kokku kutsuda Suure Rahvuskogu. Rahvuskogu oli Serbia politsei poolt kontrollitud, ta oli vastuolus ikka veel kehtiva Tšernogooria põhiseadusega. Rahvuskogu tõukas Nikola I troonilt ja keelas tal riiki naasta. 29. novembril 1918 kuulutati välja Tšernogooria liitumine Serbiaga. Tšernogooria sümbolid keelustati, sealhulgas rahvusliku mütsi kandmine. Isegi Tšernogooria nimi keelustati: tema ametlikuks nimeks sai Zeta piirkond.

7. jaanuaril, mis juuliuse kalendri järgi oli jõulupüha, algas ülestõus. Suurriikide nõudmisel käskis Itaaliasse põgenenud Nikola juba jaanuaris vastupanu lõpetada ja relvad maha panna. Vastutasuks lubasid suurriigid Nikolale taastada Tšernogooria riik diplomaatiliste vahenditega, kuid seda lubadust nad ei täitnud.

1920 keelustati Tšernogooria Autokefaalne Õigeusu Kirik mittekanoonilisel ja ebaseaduslikul viisil ja selle varad anti üle Serbia Õigeusu Kirikule.

Ülestõusnud ei suutnud võimu riigis enda kätte võtta ja see jäi pikalt vinduma. Alles 1922 alanud sõjaliste operatsioonidega taastas Jugoslaavia kontrolli kogu Tšernogooria üle. Mägipiirkondades jätkus vastupanu 1926. aastani.

Pisut imelik, kuid tšernogoorlaste kaotused ei olnud väga suured: 3 tuhat hukkunut ja 3 tuhat haavatut. Näiteks 1915 Austria vastu võidetud Mojkovaći lahingus kaotas Tšernogooria hukkunutena 6 tuhat ja 1913 Türgi vastu võidetud Shkodëri lahingus 10 tuhat meest.

Jõuluülestõus on Jugoslaavia ajaloo üks kõige paremini hoitud saladusi. Ametlikult seda eitati. Enne 1990-ndaid polnud võimalik Jõuluülestõusu käsitlevaid originaaldokumente avaldada. See oleks näidanud, et Tšernogooria ei liitunud Serbiaga vabatahtlikult, vaid et riik annekteeriti täpselt nagu Baltimaad 1940. aastal.