Juhan Peegel

Allikas: Vikipeedia
Huno Rätsep, Juhan Peegel ja Heino Ahven.

Juhan Peegel (19. mai 1919 Saaremaa6. november 2007) oli eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik ning kirjanik.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1938 lõpetas Peegel Saaremaa Ühisgümnaasiumi, aastal 1951 Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal.

1938–1939 töötas ta Kuressaares ajalehe Meie Maa toimetajana. Teise maailmasõja ajal kuulus Juhan Peegel Eesti Laskurkorpusesse. 19471952 töötas ta ajalehes Edasi.

1951. aastal alustas Peegel tööd TRÜ-s. Aastast 1957 oli ta dotsent, aastast 1976 professor ning 1993. aastast emeriitprofessor. Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu, samuti eesti folkloori, ning avaldanud mitmeid publikatsioone.

Juhan Peegel oli NLKP liige aastatel 19661989.

Tema järgi sai nime Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduslikud ja publitsistlikud teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Eesti regivärsilise rahvalaulu keelest". TRÜ, Tartu 1961, 108 lk; 2. trükk 1966
  • "Rotatsioonimasinad mürisevad. Lühiülevaade kodanlike maade ajakirjanduse arengusuundadest, teooriast ning praktikast". ER, Tallinn 1965, 180 lk
  • "Eesti ajakirjanduse algus (1766–1857). Valgus, Tallinn 1966, 148 lk
  • "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides". Sõnastik I–IV. Toimetaja Ülo Tedre. ER, I 1982 (A – K), 194 lk; II (L – Naine) 1984, lk 195-384; III (Neiu – Poiss), 1986, lk 385–615; IV (Pruut – Ö), 1989, lk 616–860; V Täiendused; Registrid; Errata: sõnastik. Teose 2., läbivaadatud ja ühtlustatud trükk: Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004, 412 lk
  • Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Sulev Uus ja Juhan Peegel, "Rajoonileht ja lugeja". ER 1987, 192 lk
  • "Puhtetähed: ajakirjandusloolisi jutustamisi". ER 1991, 128 lk
  • "Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed: Eesti ajakirjanduse arengust" (XVII sajandist XX sajandini). Põhiautor ja koostaja Juhan Peegel, autorid veel: Krista Aru, Sergei Issakov, Ea Jansen, Epp Lauk. ja Olion, Tartu–Tallinn 1994, 352 lk
  • "Kuld on jäänud jälgedesse. Regivärsi keelest ja poeetikast" (artiklite kogumik). Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1997, 198 lk
  • "Eesti vanade rahvalaulude keel". Koostanud Urmas Sutrop, eessõna: Ülo Tedre. Eesti Keele Sihtasutus 2006, 253 lk

Ilukirjanduslikud teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Saaremaa motiive: pilte ja mõlgutusi". LR 1964, nr 42
  • "Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" (satiiri ja huumorit). Ajakirja Pikker sari. EKP Keskkomitee Kirjastus, Tallinn 1966, 80 lk
  • "Lühikesed lood". ER, 1970, 192 lk
  • "Kaks lühikest lugu" ("Tarbetu inimene"; "Mereaju"). Kujundanud Milvi Torim. Bibliofiilne väljaanne (trükitud 15 eksemplari), Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, Tallinn 1972, 18 lk
  • Heinrich Dawid Rosenstrauch (pseudonüüm), "Kolm tahedat lugemist" (rahvalike põnevusjuttude paroodiad). Illustreerinud Edgar Valter, ajakirja Pikker väljaanne, Tallinn 1973, 94 lk
  • "Teed ja ristteed: üks vanamoeline jutuahel" (lühiproosa). ER 1976, 136 lk
  • "Ma langesin esimesel sõjasuvel: fragmentaarium" (romaan). ER 1979, 172 lk; 2. trükk kogumikus "Tuli koduaknas"; 3. trükk: Tammerraamat, Tallinn 2008
  • "Tuli koduaknas" (proosa koondkogu). ER 1983, 432 lk
  • "Aegade jäljed: kaks habrast juttu". ER 1991, 126 lk
  • Heinrich Dawid Rosenstrauch, "Neli tahedat lugemist". Pildid juure sehkendanud Edgar Valter. Kirjastus Olympia, Tallinn 1996, 142 lk

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

23. septembril 2011 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 (endise naistekliiniku) auditooriumile 231 Juhan Peegli nime. Nõukogu otsus oli erandlik, kuna Tartu Ülikooli hoonetele ja ruumidele nimede andmiseks peaks isiku surmast möödas olema vähemalt 30 aastat. "Kahjuks ei ole küll võimalik anda Juhan Peegli nime auditooriumile, kus ta õpetas, kuid peame tulevast õppehoonet Lossi 36 ja selle vana auditooriumi samuti väga sobivaks ja väärikaks kohaks," kommenteeris otsust ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi juhataja, dotsent Pille Pruulmann-Vengerfeldt.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Ülikooli ajalooline auditoorium hakkab kandma legendaarse Juhan Peegli nime" Postimees/Tartu Ülikooli pressiteade, 23. september 2011 (vaadatud 23.09.2011)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Minu juhendaja oli Juhan Peegel." Fragmentaarium mälestustest. [1]
  • Juhan Peegel Eesti biograafilises andmebaasis ISIK