1919. aasta maareform
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine.
10. oktoobri 1919. aasta seadusega sundvõõrandati 1065 mõisat ehk 96,6% suurmaaomandist (eestlastele kuulus neist 57 mõisat) koos üle 1,9 miljoni hektari maaga, mis moodustas ligi 58% kogu Eesti põllumajandusmaast[1]. Võõrandati ka mõisate tööstusettevõtted: 225 viinavabrikut, 344 veskit, 74 saeveskit, 64 kivi- ja savitööstust, 18 meiereid, 7 õlletehast jne[2].
Sundvõõrandatud maa-aladest loodi ca 56 000 uut väikest talundit.
Alles hiljem, 1926. aastal said eksproprieeritud (enamjaolt aadlikest suurmaaomanikud) väikese hüvitise[3]. Samasugused ümberkorraldused toimusid pärast Esimest maailmasõda mitmes Euroopa riigis, kuid Eesti oma oli kõige radikaalsem.
Sisukord |
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Mälestuskillud. Artiklite kogumik Eesti ja Saksamaa vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 85. ja taassõlmimise 15. aastapäevaks. Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis 2007, lk 19
- ↑ Harjumaa Muuseumi koduleht (kasutatud 30.09.2009)
- ↑ Tiit Rosenberg "Mõisnikust talunikuks. Saksa põllumehed Eestis". Horisont 2004, nr 6
Kirjandus [muuda]
- Maareformi allakäik Varangul. Virumaa Teataja, 14. veebruar 1936, nr. 18, lk. 2.
