Pavel Bogovski

Allikas: Vikipeedia

Pavel Bogovski (10. märts 1919 Tartu8. märts 2006) oli Eesti onkoloog-patomorfoloog ja akadeemik.

Bogovski isa oli arst ja ema halastajaõde. Tema lapsepõlv möödus Saaremaal, kus ta käis saksakeelses lasteaias. Kaheksa-aastaselt rääkis ta nii eesti, saksa kui ka vene keelt.

Ta lõpetas aastal 1937 Hugo Treffneri Gümnaasiumi[1]. Aastatel 19371941 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Teise maailmasõja tõttu sattus ta Kasahhi NSV-sse, kus 1943. aastal lõpetas Alma-Ata Meditsiiniinstituudi. Pärast lõpetamist mobiliseeriti ta sõjaväkke, kus Eesti Laskurkorpuse rivistuses oli vanemarst.

Hiljem jätkas tudeerimist Tartu Riikliku Ülikooli aspirantuuris A. Valdese juhendamisel. Tema erialaks oli patoloogiline anatoomia, mis päädis kandidaadiväitekirja kaitsmisega aastal 1949. Väitekirja teemaks oli "Vaegtoite ja glükoosisüstete mõjust haava organisatsioonilise protsessi morfoloogiale (maksale)"

Aastast 1949 oli ta Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi direktor. Algul töötas samas teadussekretärina, hiljem laboratooriumi juhataja. Aastail 19531991 instituudi direktor.

Aastal 1961 kaitses ta doktorikraadi. Doktoritöö ühine nimi oli "Eesti põlevkivi töötlemise produktide kantserogeenne toime"

Aastatel 19681974 töötas ta Lyoni Rahvusvahelises Vähiuurimise Keskuses, kus juhatas väliskeskkonna kantserogeenide osakonda.

Bogovski tähtsamad saavutused on seotud onkoloogia ja kantserogeensete ainete uurimisega. Samuti aitas ta kaasa eestikeelse meditsiiniterminoloogia arendamisele.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]