Oskar Eller

Allikas: Vikipeedia

Oskar Eller VR II/3 (11. jaanuar 1886 Kivijärve mõisas Laiuse vallas Tartumaal5. november 1919) oli eesti sõjaväelane, Vabadussõja-aegse Tartu kaitsepataljoni ülem, kapten.

Eesti Vabaduse Risti II liigi 3. järgu kavaler (postuumselt, 1920).

Kapten Eller sai surmavalt haavata Lätimaal.[1]

Mälestussammas[muuda | muuda lähteteksti]

Oskar Elleri haud augustis 2009

Vabadussõja-aegse Tartu kaitsepataljoni ülemale kapen Oskar Ellerile avati mälestussammas 6. juunil 1934 tema kalmul Pauluse kalmistul. Sammas kujutab endast kaht üksteisele asetatud kiviplokki ja nendele asetatud väikest kivimuna. Mälestussamba püstitas Vabadussõjas Langenud Kangelasi Mälestav Tartumaa Komitee. Mälestussamba kavandi on valmistanud kujur Aleksander Eller, mälestatava omaaegne hea sõber.[1]

Raamatus ja filmis[muuda | muuda lähteteksti]

Oskar Ellerit on kujutatud Albert Kivikase romaanis "Nimed marmortahvlil". Raamatus on kujutatud nimetut pataljoniülemat ja tema asetäitjat. Pataljoniülemaks oli Hellar Grabbi järgi leitnant Karl Einbund (hilisem peaminister Kaarel Eenpalu), lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana." [2]

Samanimelises filmis mängis pataljoniülemat Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte.[2]

Muu[muuda | muuda lähteteksti]

Oskar Eller oli ka osaline Oskar Lutsu "Kevade" valmimisloos. Oskar Luts: "Käsikirja puhtalt ümberkirjutamiseks mul ei jätkunud aega. Selle töö võttis enese peale kadunud kapten Oskar Eller. Viimane oli kirjanduslik ja paljulugenud inimene, ja nagu selgus, oli ta tol korral ainuke isik, kellele minu lookesed meeldisid.".[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Postimees, 31. mai 1934, nr. 145, lk. 7. (Tartu teated)
  2. 2,0 2,1 Hellar Grabbi: "Nimed marmortahvlil: raamat ja film" Eesti Elu, 10. oktoober 2003
  3. Aivar Kull. Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest. Kirjastus Ilmamaa 2006, lk 46
Hannes Walter, Tiina Tojak, "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid" (2000)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hannes Walter, Tiina Tojak, "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid" Tallinn, 2000, lk 106-109.
  • Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo, "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts: Viljandi Muuseum 2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]