Mihhail Kalašnikov

Allikas: Vikipeedia
Mihhail Kalašnikov (2009)
Mihhail Kalašnikov (2007)

Mihhail Kalašnikov (Михаил Калашников; 10. november 1919 Kurja, Altai kubermang – 23. detsember 2013 Iževsk[1]) oli vene insener, väljapaistev relvakonstruktor, kes töötas 1947. aastal välja Kalašnikovi automaadi.

Kalašnikov sündis talupoja 19-lapselises peres 17. lapsena. Üles kasvas lapsi 8. 1930 tunnistati tema isa Timofei kulakuks ja saadeti välja Tomski oblastisse, kus ta samal aastal suri.

1939 võeti ta Punaarmeesse, kus teenis Kiievi erisõjaväeringkonnas. Ta lõpetas seal allohvitseride kursused tanki mehaanik-juhi erialal ja teenis Lääne-Ukrainas Strõi linnas.

Juba tankipolgus hakkas ta leiutama. Esimene leiutis oli tanki laskude loendur, mis töötas lasuga eralduvate gaaside mõjul. Ta leiutas ka püstoli TT seadise tõhusamaks laskmiseks läbi tanki tornis oleva pilu ja tanki liikumisressursi loenduri. Viimane leiutis oli juba oluline ning Kalašnikov kutsuti Kiievi erisõjaväeringkonna ülema Georgi Žukovi jutule. Pärast seda vestlust suunati ta Kiievi Tankitehnikakooli katseeksemplaride valmistamiseks ja pärast Moskvas sooritatud võrdluskatseid Leningradi Vorošilovi-nimelisse tehasesse, kus algas seeriatootmine.

Sõja alguses 1941 läks Kalašnikov tankiülemana vanemseersandi auastmes rindele. Oktoobris sai ta Brjanski all raskelt haavata. Laatsaretis hakkas ta projekteerima automaatrelva. Arstid saatsid ta 6-kuusele puhkusele, mille esimese 3 kuuga valmistas ta asjatundjate abil püstolkuulipilduja mudeli. Seda tutvustati mitmele relvastuse asjatundjale, kes tunnustasid leiutise originaalsust, väikest kaalu ja väikesi mõõtmeid, kuid soovitasid seda mitte tootma hakata. Kalašnikov ei heitunud, vaid jätkas relvade konstrueerimist ja nende esitamist asjatundjatele. Ta omandas kiiresti kuulsuse ja sai oma projekteeritud relvi tutvustada kõige kõrgematele asjatundjatele. 1944 projekteeris ta iselaaduva karabiini, mis ei läinud küll seeriatootmisse, kuid oli aluseks hiljem leiutatud automaadile.

Automaadi AK-47, mis on tuntud Kalašnikovi automaadina, esitas Kalašnikov 1947. aastal toimunud konkursile, ja see võeti armee relvastusse. Neid automaate toodeti Iževskis asuvas ettevõttes "Ižmaš" ja esimene 1500 automaadist koosnev partii väljus tehasest 20. mail 1949.

Kalašnikov oli kahekordne sotsialistliku töö kangelane (1958, 1976), Stalini preemia (1949) ja Lenini preemia (1964) laureaat, oli NSV Liidu Ülemnõukogu saadik aastatel 19501954. Ta on saanud kolm Lenini ordenit (1958, 1969, 1976). 2009. aasta novembris sai ta Venemaa kõrgeima autasu, Venemaa kangelase aumärgi. 24. jaanuaril 2012 tegi Venemaa asepeaminister Dmitri Rogozin Kalašnikovile ettepaneku hakata tema nõunikuks.[2]

Auastmelt ülendati Kalašnikov 1994 kindralmajoriks ja 1999 kindralleitnandiks.

1971 anti talle tehnikadoktori kraad. Ta oli 16 Venemaa ja välismaa akadeemia akadeemik. Talle kuulub 35 patenti.

Mihhail Kalašnikov elas Iževskis. Tal on poeg ja 3 tütart ning lapselapsed.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]