Anton Irv

Allikas: Vikipeedia
Anton Irv
Nimi Anton Irv
Sündinud 17. september 1886
Surnud 27. aprill 1919
Läti
Teenistused 1914-1917 Vene keiserlik sõjavägi
1918-1919 Eesti Rahvavägi
Auaste Kapten
Autasud Püha Anna ordeni III järk
Georgi risti I, II, III, IV järk
Püha Vladimiri ordeni IV järk
Püha Stanislavi ordeni II, III järk
Georgi Mõõk
Médaille militaire
Vabadusristi I/2, II/2, II/3 (postuumselt)

Anton Irv VR II/3, VR II/2 VR I/2 (17. september 1886 Viljandi vald, Viljandi kihelkond Viljandimaa27. aprill 1919 Egle raudteejaama lähistel, Läti) oli Eesti Vabadussõja kangelane, Laiarööpmelise Soomusrongi nr 1 (hilisem nimetus soomusrong "Kapten Irv") ülem.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hans Irv sündis 17. (vkj 5.) septembril 1886 Viljandimaa Viljandi kihelkonna Viljandi valla Ruudi küla Sillaotsa (ka Ülevarese) talu sulase peres, 16-aastasena siirdus apostliku õigeusku ning ristiti 1902. aasta märtsis Antoniks.

Üldhariduse omandas Viljandi kihelkonnakoolis, enne Esimest maailmasõda töötas õpetajana.

Sõjaväeline teenistuskäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1907. aasta oktoobris asus ta teenistusse sõjaväkke ning vabastati teenistusest detsembris 1910, selle ajani teenis sel perioodil 192. polgus staabikirjutajana. Esimesse maailmasõtta astus 269. Novorževi polgu noorema allohvitserina. Lahingutes paistis silma erakordse julgusega, pälvides esimesena oma diviisist Georgi sõduriristide täiskomplekti.

1915. aastal ülendati ta vahvuse eest ohvitseriks ning määrati polgu luurekomando ülemaks.

1917. aasta 21. novembrist astus A. Irv 1. Eesti jalaväepolku, 26. novembril määrati roodu- ja 18. jaanuaril 1918 polgu II pataljoni ülemaks, 8. veebruaril 1918. aastal ülendati kapteniks. Vabastati teenistusest 5. aprillil 1918 , kui Saksa okupatsioonivõimud saatsid laiali Eesti rahvusväeosad.

Eesti Vabadussõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

1918. aasta novembris alanud Vabadussõja algul võttis kapten Anton Irv aktiivselt osa esimese soomusrongi formeerimisest ning sõitis selle rongi ülema Karl Partsi abina Viru rindele.

10. detsembril 1918 nimetati kapten Anton Irv soomusrongi ning pärast kapten Karl Partsi haavatasaamist jaanuaris 1919 soomusrongide divisjoni ülemaks. Lisaks soomusrongidele olid tema alluvuses Kuperjanovi Partisanide pataljon, Kalevlaste Maleva, Scouts-rügement, Võru kaitsepataljon ning välisuurtükiväeosad. Petseri vallutamisel allusid soomusrongide divisjonile ka 2. ja 7. Jalaväepolk.

Anton Irv langes 27. aprillil 1919. aastal Lätimaal Strenči (saksapäraselt Stakeln) lähistel Egle kõrtsi ja Kauči talu naabruses, Egle raudteejaama lähistel.

1937. aastal avati seal skuptor Ernst Jõesaare loodud mälestusmärk.[1]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

A. Irv maeti Viljandi Vanale kalmistule perekonna hauaplatsile, kust juulis 1933. aastal sängitati ümber Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistule, kuhu rajati ka Anton Irve ausammas.

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
I/2
II/2

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]