Pavel Bermondt-Avalov

Allikas: Vikipeedia
Pavel Bermondt-Avalov
Nimi Pavel Bermondt-Avalov
Sündinud 4. märts 1877
Surnud 27. jaanuar 1974
New York
Auaste kindralmajor
Juhitud üksused Landeswehr ja Rauddiviis
Autasud Püha Georgi ordeni III ja IV järk
Püha Anna ordeni IV järk

Pavel Bermondt-Avalov (vene Бермондт-Авалов, Павeл Михайлович ) (ka Avališvili; 4. märts 187727. jaanuar 1974 New York Ameerika Ühendriigid) oli Vene sõjaväelane, valgete vägede juhte Baltikumis 1919. aastal.

Pavel Bermondt sündis Gruusias Tbilisis, osales 1905–1905 Vene-Jaapani sõjas Taga-Baikali kasakaväe 1. Arguni polgu koosseisus praporštšikuna (lipnik). 1906. aastal viidi üle teenistust jätkama Ussuuri kasakavägedesse, kus 1908. aastal ülendati horunžiks. Sõjaväeteenistuses omandas P. Bermondt ka sõjaväedirigendi hariduse. 1914. aastal anti talle kapteni auaste.

Esimeses maailmasõjas võitles Pavel Bermondt Kaukaasias ja Ukrainas, oli II Kasakakorpuse juhataja kindral Mištšenko adjutant.

Pärast 1917. aasta revolutsioone ja Venemaal alanud Vene kodusõda, jäi Bermondt-Avalov kindlaks monarhistlikele põhimõtetele. 1917. aastal määrati ta Peterburi ulaanipolgu komandöriks. 1918. aastal põgenes Petrogradist Ukrainasse, Kiievisse, kus juba polkovnikuna osales saksameelse ja bolševikevastase hertsog Nikolai von Leuchtenbergile allunud monarhistliku suunitlusega armee moodustamisel ja oli ka Lõunaarmee vastuluureülem. 1918. aasta kesksel moodustas vabatahtlikkest krahv Kelleri nimelise salga ning toimetati saklsalste poolt Liepājasse, Lätisse.

1918. aastal sai ta kindralmajori auastme.

Alates 1919. aasta oktoobrist võttis endale teise perekonnanime oma võõrasisa, gruusia üliku Mihheil Avališvili järgi ning seejärel kasutas võõrasisa krahvitiitlit ja venepärast liitnime Bermont-Avalov.

Ta asus 1919. aastal sakslaste toetusel Lätis formeerima Lääne-Vene armeed, mille eesmärgiks määrati bolševikevastane võitlus. Suurem osa Bermondti vägedest koosnes aga Balti hertsogiriiki toetavatest sakslastest ning selle tegelikuks eesmärgiks sai riigipööre Lätis.

1919. aasta sügisel sai Bermondt enda kontrolli alla nii Rüdiger von der Goltzi juhitud Rauddiviisi kui ka baltisakslaste maakaitseväe Landeswehri.

1919. aasta septembris ja oktoobril õnnestus tal enda kontrolli alla saada Kuramaa ning siseneda ka Riiga (tema võimuhaaramise üritust on nimetatud bermondtiaadiks või bermontiaadiks), kuid Läti, Leedu ja Eesti vägede ühisrünnaku järel pidi ta Lätist lahkuma.

Alates 1921. aastast elas Bermondt-Avalov Saksamaal, kuid 1936. aastal saatsid natsid ta maalt välja. Bermondt-Avalov asus ümber Belgradi, hiljem USA-sse. Ta suri New Yorgis 1974. aastal.