Rosa Luxemburg

Allikas: Vikipeedia
Rosa Luxemburg.

Rosa Luxemburg (5. märts 1871 Zamość, Varssavi kindralkubermang, Venemaa keisririik15. jaanuar 1919 Berliin, Saksamaa) oli juudist Poola ja Saksamaa poliitik, marksist ja revolutsionäär.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klára Zetkinová ja Rosa Luxemburg 1910. aastal.

Rosa Luxemburg sündis Venemaa keisririiki kuulunud Varssavi kindralkubermangus Zamośćis, Lublini lähedal jõukas juudi kaupmehe perekonnas. Varssavi gümnaasiumis õppides liitus põrandaaluse Poola sotsiaaldemokraatliku liikumisega.

Aastal 1889 emigreerus Šveitsi, Zürichisse. Aastail 18901897 õppis Zürichi ülikoolis. Sel ajal ühines ta poola poliitiliste emigrantide ringiga, kes 1893 asutasid partei Poola Kuningriigi Sotsiaaldemokraatia. Asunud 1898 Saksamaale, sai Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei vasakpoolse tiiva juhiks.

Kritiseeris teoses "Sozialreform oder Revolution?" (1899) Eduard Bernsteini revisionismi.

Rosa võttis osa 1905. aasta revolutsioonist Varssavis. Lähenes bolševikele, propageeris Vene revolutsiooni kogemusi. Naasnud 1906 Saksamaale, jäi Poola Kuningriigi ja Leedumaa Sotsiaaldemokraatia juhatuse liikmeks. Osales III Internatsionaali töös. Taunis militarismi ja imperialismi, eitas rahvaste enesemääramise õigust (ka Poola riigi taasloomist).

1909. aastal eraldus poliitiliste erimeelsuste pärast oma sõbrast ja Saksa sotsiaaldemokraatia juhist Karl Kautskyst.

Rosa Luxenburg oli I maailmasõja ajal militarismivastase agitatsiooni pärast veebruarist 1915 septembrini 1918 (vaheaeg veebruarist juulini 1916) vangis. Avaldas Juniuse varjunime all illegaalse brošüüri "Die Krise der deutschen Sozialdemokratie" ("Saksa sotsiaaldemokraatia kriis"), milles ründas sotsiaaldemokraatlike juhtide sõda toetavat poliitikat, kuid eitas ka rahvusliku vabadussõja võimalikkust.

1916. aastal liitus Rosa Luxenburg koos Karl Liebknechtiga ja Spartakusbundiga Saksamaa SDP vasakpoolse tiiva esindajate poolt Hugo Haase juhtimisel moodustatud uue Saksamaa Iseseisva Sotsiaaldemokraatliku Parteiga, mis toetas patsifismi ning oli vastu maailmasõja jätkamisele.

9. novembrist 1918 andis koos Karl Liebknechtiga välja põrandaalust ajalehte "Die Rote Fahne", kuulus Spartakusbundi asutajate ja juhtide hulka. Võitles Novembrirevolutsiooni ajal sotsialistliku vabariigi eest.

Spartakusbundi konverentsil Berliinis 30. detsember 1918 – 1. jaanuar 1919 asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Luxemburg ja Karl Liebknecht valiti selle esimeesteks. Pärast Berliini tööliste relvastatud väljaastumist 6.14. jaanuaril 1919 mõlemad arreteeriti ja mõrvati.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rosa Luxemburg Friedrichshaini linnaosas Berliinis.

Ida-Saksamaa valitsus nimetas tema järgi väljaku nimega Rosa-Luxemburg-Platz ja U-Bahni (metroo) peatuse U2 liinil Berliini ajaloolises linnakeskuses, Mitte rajoonis. Volksbühne (Rahvateater) asub Rosa-Luxemburg-Platzil.

Tööd[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Gesammelte Werke ("Kogutud tööd"), Berlin 1970–1975.
  • Gesammelte Briefe ("Kogutud kirjad"), Berlin 1982–1997.
  • Politische Schriften ("Poliitilised kirjutised"), koostanud Ossip K. Flechtheim, Frankfurt am Main 1966 ff.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglise keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]