Gregory Bateson
| Gregory Bateson | |
|---|---|
| Sündinud | 9. mai 1904, Grantchester, Ühendkuningriik |
| Surnud | 4. juuli 1980, San Francisco, USA |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | antropoloogia, sotsiaalteadused, lingvistika, küberneetika, süsteemiteooria |
| Tuntumad tööd |
skismogenees topeltsideme teooria vaimu ökoloogia teisene õppimine |
Gregory Bateson (9. mai 1904 – 4. juuli 1980) oli inglise antropoloog, lingvist, küberneetik ja semiootik, kelle tööd hõlmasid korraga mitut valdkonda.
1940ndatel aitas ta tuua süsteemiteooria ja küberneetika sotsiaal- ja käitumisteadustesse. Elu viimasel kümnendil tegeles ta epistemoloogia kui "metateaduse" arendamisega, eesmärgiga ühendada omavahel erinevates teadusvaldkondades kujunenud varased süsteemiteooria vormid.[1]
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Bateson sündis 9. mail 1904 Inglismaal Cambridgeshire'is Grantchesteri külas. Ta oli (Caroline) Beatrice Durhami ja tuntud geneetiku William Batesoni kolmas ja noorim poeg. Talle pandi geneetika rajaja Gregor Mendeli järgi nimeks Gregory.[2]
Batesoni elukäigule avaldasid tugevat mõju tema vanemate vendade traagilised surmad. Vanim vend John Bateson (1898–1918) hukkus Esimeses maailmasõjas. Keskmine vend Martin (1900–1922) pidi vanemate ootuste kohaselt käima isa jälgedes, kuid läks isaga tülli, kuna soovis ise saada luuletajaks ja näitekirjanikuks. Sellest tingitud stressi ja õnnetu armastuse tagajärjeks oli Martini avalik enesetapp Piccadilly väljakul asuva Anterose kuju all 1922. aasta 22. aprillil, Johni sünnipäeval.[3]
Bateson abiellus 1936. aastal Ameerika kultuuriantropoloogi Margaret Meadiga.[4] Batesonil ja Meadil sündis 1939. aastal tütar Mary Catherine Bateson, kellest sai samuti antropoloog.[5] Bateson ja Mead läksid lahku 1947. aastal ning lahutati ametlikult 1950. aastal.[6] 1951. aastal abiellus ta Elizabeth "Betty" Sumneri (1919–1992), Oregoni episkopaalkiriku piiskopi Walter Taylor Sumneri tütrega.[7] Neil sündis poeg John Sumner Bateson (1951–2015) ning 1953. aastal kaksikud, kes surid varsti pärast sündi. Bateson ja Sumner lahutati 1957. aastal. 1961. aastal abiellus Bateson terapeudi ja sotsiaaltöötaja Lois Cammackiga (sündinud 1928). 1969. aastal sündis neil tütar Nora Bateson.[6]
Bateson oli eluaegne ateist, järgides selles põlvkondadepikkust perekondlikku traditsiooni.[8]
Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]
Noor Bateson õppis aastatel 1917–1921 Charterhouse'i koolis, omandas 1925. aastal St. John College'is Cambridge'is bakalaureusekraadi bioloogias ning jätkas Cambridge'is õppimist 1927–1929. 1928. aastal õpetas Bateson Austraalias Sydney Ülikoolis lingvistikat. 1931–1937 oli ta St. John's College'i liige ning veetis Teise maailmasõja puhkemisele eelnenud aastad Vaikse ookeani lõunaosas Uus-Guineas ja Balil antropoloogilistel uurimistöödel. Aastail 1936–1950 oli ta abielus antropoloog Margaret Meadiga.[9]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Tema olulisemaid raamatuid on "Sammud vaimuökoloogia poole" ("Steps to an Ecology of Mind", 1972, e.k 2022) ja "Vaim ja loodus" ("Mind and Nature", 1980, e.k 2018). Postuumselt ilmunud raamat "Angel's Fear" (1987) ilmus kaasautorluses tema tütre Mary Catherine Batesoniga.
Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
- Bateson, Gregory 2006. "Metaloogid". (Rattasepp, Silver, tlk.) Acta Semiotica Estica 3: 211–220. [Sisaldab kaks metaloogi: "Miks lähevad asjad sassi" (1948) ja "Miks prantslased?".]
- Bateson, Gregory 2015. Metaloog: miks on asjadel piirjooned? (Rattasepp, Silver, tlk.) Schola Biotheoretica (Piiride teooria) 41: 17–26. [Raamatust: Bateson, Gregory 2000 [1972]. Steps to an Ecology of Mind: Collected Essays in Anthropology, Psychiatry, Evolution, and Epistemology. Chicago: University of Chicago Press, 37–42.]
- Bateson, Gregory 2018. Vaim ja loodus – möödapääsmatu ühtsus. (Varik, Aet, tlk.; Kotov, Kaie, järelsõna.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 272 lk.
- Bateson, Gregory 2022. Sammud vaimuökoloogia poole. (Pern, Tanel, Rattasepp, Silver, tlk) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 583 lk.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Peter Harries-Jones. Understanding ecological aesthetics: The challenge of Bateson. – Cybernetics and Human Knowing, 2005, 12(1/2), lk 61–74.
- Hoffmeyer, Jesper (ed.) 2008. A Legacy of Living Systems: Gregory Bateson as Precursor to Biosemiotics. (Biosemiotics 2.) Berlin: Springer.
- Peter Harries-Jones. Gregory Bateson's "uncovery" of ecological aesthetics, lk 153–167.
- Phillip Guddemi 2020. Gregory Bateson on Relational Communication: From Octopuses to Nations. (Biosemiotics 20.) Cham: Springer.
Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
- Kotov, Kaie 2006. Juhatus Gregory Batesoni ökoloogilisse epistemoloogiasse. Acta Semiotica Estica 3: 199–210.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Lipset, David (1980). Gregory Bateson: Legacy of a Scientist. Prentice-Hall. ISBN 0133650561.
- ↑ Koestler, Arthur (1926). The Case of the Midwife Toad.
- ↑ Schuetzenberger, Anne. The Ancestor Syndrome. New York, Routledge. 1998.
- ↑ Encyclopædia Britannica (2007). "Gregory Bateson". Retrieved from Britannica Concise, 5.08.2007
- ↑ "Mary Catherine Bateson". Mary Catherine Bateson. Vaadatud 27.07.2013.
- ↑ 6,0 6,1 To Cherish the Life of the World: Selected Letters of Margaret Mead. Margaret M. Caffey and Patricia A. Francis, eds. With foreword by Mary Catherine Bateson. New York. Basic Books. 2006.
- ↑ "Walter Taylor Sumner". Find a Grave. 21.08.2011. Vaadatud 28.02.2016.
- ↑ Noel G. Charlton (2008). Understanding Gregory Bateson: mind, beauty, and the sacred earth. SUNY Press. Lk 29. ISBN 9780791474525.
This was to be the last large-scale work of lifelong atheist Bateson, seeking to understand the meaning of the sacred.
- ↑ NNDB, Gregory Bateson, Soylent Communications, 2007.