Graham Greene

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib inglise kirjanikust; Kanada filminäitleja kohta vaata artiklit Graham Greene (näitleja).

Graham Greene
Graham Greene's Birthplace blue plaque crop.jpg
Sünninimi Henry Graham Greene
Sünniaeg 2. oktoober 1904
Sünnikoht Berkhamsted, Hertfordshire, Suurbritannia
Surmaaeg 3. aprill 1991 (86-aastaselt)
Surmakoht Vevey, Šveits
Kirjandusžanrid kriminaalromaanid
Näidendid
Mõjutanud Gilbert Keith Chesterton
Ford Madox Ford
Henry James
Joseph Conrad
François Mauriac
Evelyn Waugh
Marcel Proust

Graham Greene (2. oktoober 19043. aprill 1991) oli inglise kirjanduskriitik, romaani- ja näitekirjanik.

Kirjanik on korduvalt esitatud Nobeli kirjandusauhinna nominendiks[1].

Graham Greene kannatas meeleheitehoogude käes (bipolaarne meeleoluhäire), mida tuli ravida psühhiaatriliselt[2][3].

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema vanemad Charles Henry ja Marion Raymond Greene pärinesid suurest mõjukast perekonnast, kuhu kuulus pankureid, ärimehi ja pruulikoja omanikke. Isa oli Berkhamstedi erakooli direktor. Vanemast vennast Raymondist sai väljapaistev füüsik ja mägironija, noorem vend Hugh sai BBC peadirektoriks (1960–69).

1922 astus Greene lühikeseks ajaks Suurbritannia Kommunistlikkusse Parteisse.

Aastal 1926 astus Greene katoliku usku, et abielluda Vivien Dayrell-Browninguga, kes oli samuti katoliiklusse pöördunud. Abielu sõlmiti 1927 ning sellest sündis kaks last, Lucy Caroline (1933) ja Francis (1936). 1948 asusid nad lahku elama, aga kuna lahutus oli neile kui katoliiklastele vastuvõetamatu, siis jäid nad ametlikult abiellu kuni Graham Greene'i surmani. Naine elas temast 12 aastat kauem, 99-aastaseks.

Aastatel 1926–30 töötas Greene ajalehe "Times" kirjade osakonnas.

Teise maailmasõja ajal tegutses ta Briti luures. Selle koha otsis talle tema õde Elisabeth, kes juba varem Briti luures töötas. Greene'i ülemuseks ja sõbraks sai Kim Philby, kes hiljem osutus NSV Liidu spiooniks. Spioonitöö viis Greene'i paljudesse maailma vähetuntud paikadesse, mida ta edaspidi oma romaanides sageli kujutas. Tema esimene välisreis viis 1935 Libeeriasse. 1938 sõitis ta Mehhikosse ja uuris sealset katoliku kiriku varade sekulariseerimist. Maailmasõja veetis ta Sierra Leones.

1940 ilmus Greene'i esimene põnevusromaan "Vägi ja au", mille tegevus toimus Mehhikos. 1953 teatas Vatikani Püha Usu Doktriini Kongregatsioon, et see romaan kahjustab preestrite mainet, aga hiljem õnnestus Greene'il kui katoliiklasel kohtuda paavsti Paulus VI-ga ja paavst ütles, et kuigi tema romaani mõned osad võivad mõnda katoliiklast solvata, ei peaks Greene vastavat kriitikat liiga tõsiselt võtma.

Greene'i üks tuntuimaid teoseid on tomaan "Meie mees Havannas", mis ilmus 1958 ja ilmus Lennart Mere tõlkes juba 1961 eesti keeles ""Loomingu" Raamatukogus". See räägib mehest, kes raha teenimiseks võtab vastu töö spioonina ja fabritseerib terve spioonivõrgu, et ise tähtsamana paista ja selle spioonivõrgu ülalpidamiseks rohkem raha saada. Esialgu plaanis Greene selle romaani tegevuskohaks Eestit, aga romaani kirjutamise ajaks polnud Eesti enam maailmas aktuaalne teema, küll oli oluline Kuuba kriis ja sellepärast viis Greene sündmustiku Kuubale.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Graham Greene'i haud

Põnevus- ja kriminaalromaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novellid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Maalesõit". Tõlkinud A. Erikson – valimikus "Inglise novell", ER, Tallinn 1967, lk. 148–161
  • "Meelehärm kolmes osas". Tõlkinud ja järelmärkus: Mati Soomre. Vikerkaar, 1991, nr. 6, lk. 35–41

Tunnustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Peeter Olesk. Romaaniülikool: Graham Greene "Meie mees Havannas" Eesti Päevaleht, 25. aprill 2008
  2. Richard Greene. Extract from Graham Greene: A Life in Letters. The Times, 13. september 2007
  3. Graham Greene: A Life In Letters Book Reviews. Smh.com.au, 30. november 2007

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]