Robert Oppenheimer

Allikas: Vikipeedia
J. Robert Oppenheimer

J. Robert Oppenheimer (22. aprill 190418. veebruar 1967) oli ameerika tuumafüüsik.

Teda tuntakse ka aatompommi isana. Tema juhtis Manhattani projekti teaduslikku osa, mille käigus 16. juulil 1945 lõhati New Mexico osariigis Los Alamoses maailma esimene tuumaseadeldis (Trinity katse).

Vapustatuna tuumarelva purustusjõust Hiroshima ja Nagasaki pommitamisel püüdis ta edaspidi vältida tuumasõda ja võidurelvastumist Nõukogude Liiduga. Vastloodud Tuumaenergia Komisjoni peanõunikuna püüdis ta saavutada rahvusvahelist kontrolli tuumaenergia kasutamise üle.

Oppenheimer oli vasakpoolsete vaadetega. Tema vend Frank kuulus koguni Ameerika Ühendriikide Kommunistlikkusse Parteisse (see oli enne Teist maailmasõda legaalne). Ka Robert ei salanud eriti oma vaateid ning makartismi ajal 1954. aastal lasti ta riigiametitest lahti pärast seda, kui ta oli avaldanud enda kohta käivat salastatud teavet. Kuigi jäi ilma poliitilisest mõjust, jätkas ta õppejõu, publitsisti ja füüsikuna. President Lyndon Johnson omistas 1964 talle Enrico Fermi auhinna, mis sümboliseeris tema rehabiliteerimist. Oppenheimer asutas Californias Berkeleys teoreetilise füüsika kooli, kus töötas surmani.

Tema vaadete tõttu on mõned veendunud, et tema abil saadeti vajalik info NSV Liitu, mille tagajärjel ka NSV Liit suutis leiutada oma tuumapommi.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

J. Robert Oppenheimer valiti 1945. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Aastal 1964 pälvis ta Enrico Fermi auhinna.