Jean Sibelius
 |
See artikkel räägib heliloojast; muusikatarkvara kohta vaata artiklit Sibelius (tarkvara) |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne; 8. detsember 1865 Hämeenlinna – 20. september 1957 Järvenpää) oli Soome helilooja.
Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel.
Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti perekonnaringis Jannena, hakkas ta oma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena.
Tema perekond otsustas Jeani saata soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 1876–1885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas.
Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka lindistatakse tihti.
Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Kurb valss (Valse triste), viiulikontsert, Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen (sealhulgas Toonela luik). Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile,muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia (1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas teadaolevalt muusika kirjutamise, oli tal selle aja jooksul veel katseid komponeerimise jätkamiseks, näiteks üritas ta kirjutada oma kaheksandat sümfooniat. Ta on loonud natuke vabamüürlaste muusikat. Tal säilis elav huvi muusika arengu kohta, siiski ei meeldinud talle alati modernne muusika.
Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem "Finlandia" ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". Jean Sibeliust kurvastas, et inimesed ei tunne tema sümfooniaid ja teisi suuremaid teoseid.
Kõigi aegade suurima soomlase valimisel 2004. aastal sai Sibelius 8. koha.
Sibelius abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga (1871–1969). Nad olid 65 aastat abielus ja neil oli 6 tütart: Eva (1893–1978), Ruth (1894–1976), Kirsti (1898–1900), Katarina (1903–1984), Margareta (1908–1988) ja Heidi (1911–1982).
1972 müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile. 1974 avati seal Sibeliuse muuseum.
[redigeeri] Tsitaat
- Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil.
- Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislink
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jean Sibelius |
