Jean Sibelius

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib heliloojast; muusikatarkvara kohta vaata artiklit Sibelius (tarkvara)

Jean Sibelius aastal 1913
Jean Sibelius aastal 1939

Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne; 8. detsember 1865 Hämeenlinna20. september 1957 Järvenpää) oli Soome helilooja.

Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda kutsuti perekonnaringis Janneks, hakkas ta õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Soomes on ta tuntud Jean Sibeliusena.

Perekond otsustas saata Jeani soomekeelsesse kooli. Ta õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas.

Sibelius abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga (1871–1969). Nad olid 65 aastat abielus ja neil oli 6 tütart: Eva (1893–1978), Ruth (1894–1976), Kirsti (1898–1900), Katarina (1903–1984), Margareta (1908–1988) ja Heidi (1911–1982).

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius sümfoonia vormi arendamaks oma isiklikku komponeerimisstiili sügavamaks. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti.

Lisaks sümfooniatele leidub Sibeliuse loomingus ka muid vorme: sümfooniline poeem "Finlandia", orkestripala "Kurb valss" (Valse triste) näidendist "Kuolema", viiulikontsert ja süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" (sealhulgas "Toonela luik"). Lisaks hulk eeposest "Kalevala" inspireeritud teoseid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat.

Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia (1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist, ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas teadaolevalt muusika kirjutamise, tegi ta selle aja jooksul veel katseid komponeerimise jätkamiseks, näiteks üritas kirjutada oma kaheksandat sümfooniat. Sibelius tundis terve elu elavat huvi muusika arengu vastu, siiski ei meeldinud talle alati moodne muusika.

Kõigi aegade suurima soomlase valimisel 2004. aastal sai Sibelius 8. koha.

1972 müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile. 1974 avati seal Sibeliuse muuseum.

Tsitaat[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil.
  • Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]