Valga raudteejaam

Valga raudteejaam
Asukoht	Jaama puiestee 12, Valga
Koordinaadid	57° 46′ 27″ N, 26° 3′ 11″ E
Omanik	AS Eesti Raudtee
Platvormid	2
Rööpapaaride arv	10
Avatud	1887

Valga raudteejaam (saksa keeles Walk) on raudteejaam Valgamaal Valgas.

Valgas peatuvad AS Elroni Tartu–Valga rongiliini ja Läti raudteefirma Pasažieru vilciensi Valga–Riia rongiliini reisirongid.

Valga jaam asub Tartust 82,9 km, Koidulast 94,6 km ja Riiast 168,1 km kaugusel. Tavarong sõidab Tartust Valka umbes 1 tund ja 15 minutit.

2013. aasta lõpul avati renoveeritud jaamahoone, mis tunnistati 2017. aastal kultuurimälestiseks (nr 30431).

Valga raudteejaama põhiülesandeks on Venemaa ja Lätiga peetava kaubavahetuse korraldamine. 22,7 hektarilise maa ala peal asub 21,9 km rööbasteid, 10 rööpapaari ja 43 pööret. Jaama läbilaskevõime on kuni 18 rongipaari ööpäevas.

Ajalugu

Valga raudteejaam rajati koos 1887. aastal valminud laiarööpmelise Tartu–Valga raudteega, mis ehitati osana Pihkva–Riia raudteest.. Pihkva–Riia raudtee ühendas Venemaa sisekubermangud Balti kubermangudes asunud sadamatega. 1887. aastal algas rongiliiklus Valga ja Tartu vahel ja järgmisel aastal aga Tartu ja Riia vahel.

Valga raudteejaam aastal 1890

Riia–Pihkva raudtee Tartu–Valga-Riia 236 3/4 versta pikkusel raudteelõigul olid raudteejaamad ja peatused: Tartu raudteejaam → 25 versta ← Uderna raudteepeatus → 24 1/4 versta ← Kuigatsi → 22 1/4 versta ← Telliste → 22 1/4 versta ← Valka raudteejaam → 8 versta ← Kulpi → 8 versta ← Strenči → 21 1/4 versta ← Valmiera raudteejaam → 20 versta ← Lenči → 18 3/4 ← Raupa → 22 1/2 ← Englārte ← 20 3/4 ← Rodenpois → 23 1/2 ← Riia raudteejaam.

Laiarööpmeline Balti raudtee ja kitsarööpmelised raudteed Eestis 20. sajandi alguses

1889. aastal avati tehniliselt kõige keerulisem Valga–Petseri–Pihkva raudteelõik. Selle tulemusena sai Valga raudteejaamast oluline sõlmjaam, mis liigitus Vene keisririigi toonases süsteemis olulisse II klassi.

1889. aasta 27. novembril avati Valga reisijate jaamahoone, mis kujutas endast punastest tellistest pikka ühekordset historitsistlikku ehitist. Lisaks jaamahoonele rajatud raudteesõlm võttis enda alla kokku 0,8 km² maad ehk 5,5 % Valga üldisest linnaruumist. Sellest 1/3 oli jaamateede ja raudtee-ehitiste all. Lisaks rajati Valgas Pihkva-Riia raudtee põhidepoo, vagunikuurid, mehaanikatsehh, sepikoda ja vedurite ringdepoo. Aastal 1900 rajati Valga jaama lähedale liiprite immutamise tehas. 1893. aastal riigistati Eestimaa kubermangu Balti raudtee ja liideti Balti ja Pihkva–Riia raudtee Pihkva–Riia raudteega.

Lisaks laiarööpmelisele raudteele said Valgast alguse ka 1896. aastal avatud kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, millel Valgale järgnes Pedele raudteepeatus ja 1903. aastal avatud kitsarööpmeline Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee, millel Valgale oli lähim Žuldiņi raudteejaam. Pärast Eesti iseseisvumist rajati läbi Läti kulgeva tee kõrvale uus raudteeharu, millel Valga järel tuli Kaagjärve raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee lõppjaam jäi Läti aladele ja hakkas kandma nime Valka raudteejaam.

Valga jaam enne Teist maailmasõda

20. sajandi algul oli Valga kõige kiiremini kasvav linn Eestis. Tänu raudteele oli Esimese Maailmasõja lõpuks linna elanikkond kasvanud juba 20 000 elanikuni.

Raudteejaama servas asub Valga depoo, mille ajalugu ulatub aastasse 1895. Nõukogude ajal asutati sinna Valga külmvagunidepoo, mis pankrotistus aastal 2000. Valga linnast töötas tippajal raudteel umbes 2000 inimest. Valga raudteesõlme kuulus tollal veel ka näiteks sideosakond, tuletõrjerong, teeremonditöötajad, tehnohooldustöökojad, kontrollaparatuuri tsehhid ja reservbaas.

Kuni 1997. aastani sõitis läbi Valga kiirrongiliin Balti Ekspress. Aastani 1998 oli läbi Valga käigus ka Riia ja Peterburi vaheline rongiliin.

Kuni 2001. aastani sõitsid reisirongid mööda Valga–Petseri raudteed (läbi Antsla ja Võru) ka liinil Valga–Veski. Sellel liinil järgnes Valgale Ratsimäe raudteepeatus.

Enne aastat 2008 eelnes Tartu suunal Valgale Raavitse raudteepeatus. 2008. aastal taastus Riia ja Valga vaheline reisirongiühendus (varem peatus Riia rong Valgast 4 km kaugusel kõrvalises Lugažis).

Seoses 2011. aastal valminud Koidula raudteejaamale ehitati kokku Tartu poolt tulev Tartu–Koidula raudteelõik ja Valga poolt tulev Valga–Koidula raudteelõik, millega sai võimalikuks rongiliiklus nn Kagu-Eesti kolmnurgas (Tartu–Valga–Koidula–Tartu).

Jaamahooned

Valga esimene jaamahoone tänava poolt

Valga jaam aastal 2005

1889. aasta lõpul valmis punastest tellistest historitsistlikus stiilis jaamahoone, mis hävis II maailmasõjas 1944. aastal. Samuti valmisid pöörddepoo ja töökojad. Erinevates raudteetöökodades töötas enne I maailmasõda kokku ligi 500 töölist. Osaliselt on ka praegu säilinud punasest tellisest jaama abihooneid, osaliselt on neile tehtud ka silikaattellisest nõukogude-aegseid juurdeehitisi.

Viimase jaamahoone arhitekt on V. Tsipulin ja hoone valmis eriprojekti järgi 1949. aastal. Väidetavalt ehitati hoone sõjavangide poolt. Ehitis kujutab endast kelpkatuse ja ristkülikulise põhiplaaniga vaksalihoonet, mille silmatorkavaim arhitektuurne aktsent on seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga kõrge torn. Torni vaateplatvormi (nagu ka kogu ülejäänud hoone katuseräästaid) palistab lopsakas krohvitud profiilkarniis. Läbi kahe korruse ulatub peaootesaal, mille asukohta tähistab eksterjööris kõrgem viilkatusega transeptkorpus hoone keskosas. Ootesaali kirde- ja loodenurgas paiknevad teise korruse kõrgusel veerandringikujulise põhiplaaniga väikesed rõdud, kust avanevad uksed pööningule ja abiruumidesse. Ootesaali mõlemas otsas tuulekoja peal asetseb rõdu-koridor, millelt samuti viivad uksed kõrvalruumidesse. Ootesaalis ja endises restoranis on säilinud algupärased laelühtrid. Valga raudteejaam on üks Valga linna tõmbekeskusi, mis moodustab omaette linnaruumilise terviku.

Nüüdseks asub hoones ka Valga bussijaam, samuti kohvik.

2017. aastal võeti Valga jaamahoone (koos Narva raudteejaama peahoonega) arvele kultuurimälestisena. Tänaseks on hoone renoveeritud.

Pilte

• 
  Valga jaamahoone
• 
  Valga raudteejaama veetorn
• 
  Valga raudteejaama pöördsild
• 
  Valga raudteejaam
• 
  Auruvedur Su-252-98
• 
  Valga raudteejaam
• 
  Valga raudteejaam (otsesuunas: Valga–Koidula raudteelõik; vasakule suunduv tee: Tartu–Valga raudteelõik)
• 
  Valga raudteejaam
• 
  Valga raudteejaam
• 
  Läti raudtee diiselrong DR1A ja Edelaraudtee rong DR1B aastal 2013
• 
  Elroni reisirong Stadler FLIRT koos Läti raudtee rongiga (Pasažieru vilciens) DR1AM
• 
  Valga raudteejaam

Vaata ka

• Valga depoo
• Riia–Pihkva raudtee
• Tartu–Valga raudteelõik
• Raudteetransport Lätis
• Raudteetransport Eestis

Välislingid

• ERR uudised: "Valga raudteejaamas avatakse Riia–Valga reisirongiliiklus", 25.04.2008
• Logistikauudised: "Valga raudteejaam saab 19 mln eest remonti", 03.07.2009
• Valgamaalane: "Valga otsib raudteejaama uuendajat", 04.02.2013
• ERR uudised: "Valga raudteejaamas avati Eesti esimene ränduriraamatukogu", 08.02.2015
• Raudteeliini juubel tõi esile mälestusi; Lõuna-Eesti Postimees, nr. 8, 20 november 2017. DIGAR
• YouTube'i video: Valga külmutusvagunite depoo 1997-1999, video Hillar Tamm
• Valga raudteejaama peahoone; Puhka Eestis
• TARTU - VALGA; Eesti Raudteeajaloo Selts
• Ants Paju, Valga; ERR-i Videoarhiiv, 1984
• Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)

Eelnev peatus	Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel	Järgnev peatus
Sangaste	Valga	Riia poole:
		Lugaži
		Koidula poole:
		Karula