Valga Jaani kiriku orel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Valga Jaani kiriku orel.
Orelimeister Friedrich Ladegast, 1867

Valga Jaani kiriku orel on Friedrich Ladegasti 1867. aastal ehitatud orel Valga Jaani kirikus, esimene ja ühtlasi ainus algselt säilinud Ladegasti orel Eestis[1].

Oreli päritolu ja kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Valga Jaani kiriku orel on ehitatud Friedrich Ladegasti töökojas Weißenfelsis Saksamaal, toodud Valgasse ja kohapeal üles pandud.[2] Oreli maksumus oli 2650 rubla, mis oli tol ajal suurema talu hind. Tellija oli Valga seminari juht Jānis Cimze. Valga Jaani kiriku orel on tihedalt seotud Cimze seminariga, sest selles seminaris õpiti ka orelimängu.

Valga orel on kahe manuaali, pedaali ja 21 registriga orel. Kõla poolest on ta hilisbaroki-vararomantismi orel, millel on võimalik mängida nii 17.–18. sajandi kui ka 19.–20. sajandi alguse orelimuusikat.

Oreli haruldus[muuda | muuda lähteteksti]

Valga Jaani kiriku orelit võib pidada haruldaseks, sest see vana pill on ehitatud tuntud saksa oreliehitaja Friedrich Ladegasti poolt – kes oli 19. sajandi tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel – ja ta on säilinud algsel kujul. Tänapäeval peetakse väga lugu vanadest algupärastest orelitest. Valga Jaani kiriku orel kuulub õigustatult Euroopa 200 parima instrumendi hulka – kõrvuti selliste meistrite orelitega nagu Arp Schnitgeri (1648–1719) baroksed pillid, Gottfried Silbermanni (1683–1753; tegi koostööd Johann Sebastian Bachiga), Aristide Cavaillè-Colli (1811–1899) ja Friedrich Ladegasti (1818–1905) omad.

Valga Jaani kiriku orel restaureeriti Olev Kentsi orelitöökoja poolt aastatel 19982004 ja avati taas 8. juulil 2004.[3]

Valgas toimuvad regulaarselt orelikontserdid. Jaani kiriku orelil on esinenud tipporganiste, näiteks James David Christie Ameerika Ühendriikidest, Olli Porthan ja Markku Mäkinen Soomest, Pieter van Dijk Hollandist ja paljud teised – Saksamaalt, Itaaliast, Taanist, Rootsist ning loomulikult Eestist.[4] Alates 1993. aastast töötab ja mängib sellel orelil Jüri Goltsov, Valga Jaani kiriku organist.

Orelist leitud dokumendid[muuda | muuda lähteteksti]

Valga Jaani kiriku oreli mängupult

Vanasti oli kombeks, et oreliehitaja kirjutas ise oma käega oreli sisse informatsiooni selle kohta, kes on selle oreli meister ja millal on ta valmis saanud. Hiljem, kui oreleid hakati vabrikutes valmistama, pandi lihtsalt tahvel. Valga orelis on Friedrich Ladegasti kirjutatud oreli "sünnilugu", mis asub manuaalide esipaneeli taga. Tekst on järgmine:

See seminarijuhataja Jānis Cimze ja kreisiarsti dr. Ulmanni algatatud Weissenfelsi sealse orelimeistri Friedrich Ladegasti ehitatud orel on seatud juulis 1867 meistri enda poolt üles, antud 4. augustil[5] kiriku eestseisusele ja Valga linna raele üle ning pühitsetud 6. augustil. Tollane pastor oli Piers Otto, organist Heinrich Sihle. Samal ajal on seesama meister seadnud üles orelid Burtniekis ja Mātišis.

Tallinna toomkiriku suurt orelit (enne ümberehitamist III/49)[6] ja Valmiera kiriku suurt orelit (III/33) ta siin veel ei maini, sest need on ehitatud hiljem, vastavalt 1878. ja 1886. aastal.[7]

Oreli alumise lõõtsa seest leiti ootamatult veel teinegi kiri, mille on kirjutanud – ja ilmselt salaja – Friedrich Ladegasti töölised, sest orelisse tohtis märkusi kirjutada ainult oreliehitaja ise. Kiri on pliiatsiga kirjutatud ja nüüd saksa keelest tõlgitud eesti keelde – nii nagu oli võimalik lugeda vanas saksakeelses kirjas. Lõõtsas asuv tekst on järgmine:

See orel on ehitatud 1867. aastal orelimeistri Ladegasti poolt Weissenfelsis Preisimaal koos abilistega:
G.Schmerwitz
B.Landmann
E.Hellmud
Hahnisch
Steinbock
Thieme
Kranzen
E.Diersch
K.Bernecker
K.Meier
Friedrich
G.Geyer
Löber
Stietzchka hüüdnimega Pietsch

Oreli dispositsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Orelil on järgmine dispositsioon:

1. Manuaal
  • Bordun 16`
  • Principal 8`
  • Gambe 8`
  • Doppelflöte 8`
  • Principal 4`
  • Rohrflöte 4`
  • Quinte 2 2/3`
  • Octave 2`
  • Mixtur 4 fach
  • Cornett 3 fach
  • Manual Coppel 2/1
  • Pedal Coppel 1/ped.
2. Manuaal
  • Lieblich Gedackt 8`
  • Viola d`amour 8`
  • Flauto traverso 8
  • Flauto amabile 4`
  • Salicional 4`
  • Waldflöte 2`
Pedaal
  • Subbass 16`
  • Violon 16`
  • Cello 8`
  • Bassflöte 8`
  • Posaune 16`
Manuaalid: C – f3
Pedaal:C – d1
Tuuleseadmed: Ülemine ühe voldiga kiillõõts, alumine ühe voldiga magasinlõõts, kasttoitelõõts (töötab tallamisel).
Tuulesurve: Ülemine kiillõõts 74 mm/WS, alumine magasinlõõts 76 mm/WS.
Häälestuse kõrgus: a1 = 441 Hz +15°C

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eestis on üldse ainult kaks Friedrich Ladegasti orelit; neist ajaliselt hilisem, Tallinna Toomkiriku orel (ehitatud 1878. aastal), on 1913. aastal Wilhelm Saueri töökojas Frankfurdis Saksamaal ümber ehitatud. (Vt "Orelikunstnik Andres Uibo sõnul võiks igast maailma orelist kirjutada paksu raamatu". – Maaleht nr 5, 1. veebruar 2001. [1])
  2. Artikli kirjutamisel on muuhulgas kasutatud oreliehitaja Olev Kentsi ja Valga Jaani kiriku organisti Jüri Goltsovi uurimustööd, samuti Alexander Koscheli raamatut Im Wandel der Zeit: Die Ladegasts und ihre Orgeln (Muutuvas ajas: Ladegastid ja nende orelid; raamatus sisalduv teave Valga Ladegasti oreli kohta on saadud Jüri Goltsovilt).
  3. Haruldane orel www.valgapraostkond.ee (vaadatud 20.09.2013)
  4. Meie oreli vastu tuntakse elavat huvi Valga Linna Leht nr 3 (15), august 2013, lk 2.
  5. Kõik kuupäevad on vana kalendri järgi.
  6. Rooma numbrid oreli asukohanime järel tähistavad siin ja kõikjal oreli manuaalide arvu, araabia numbrid oreli registrite arvu.
  7. Baltimaades ongi praegu algsel kujul ja mängukõlblikuna säilinud ainult kolm Friedrich Ladegasti orelit: Valgas (II/21), Mātišis (II/13) ja Valmieras (III/33). Esimesed kaks orelit ja Burtnieki orel (II/20) on ehitatud ühel ja samal 1867. aastal, viimane on praktiliselt mängimiskõlbmatu. Tallinna Toomkiriku orel on 1913. aastal Wilhelm Saueri töökojas Frankfurdis Saksamaal ümber ehitatud.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alexander Koschel. Im Wandel der Zeit: Die Ladegasts und ihre Orgeln. Friedrichshafen: Orgelverlag Fagott, [2004]. ISBN 3-00-013898-6

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]