Valga Keskraamatukogu

Allikas: Vikipeedia
Valga Keskraamatukogu Zenckeri villas Aia tänav 12
Nõupidamisruum
Raamatukogu peasissekäik koos mänguväljakuga
Lastesosakonna lugemissaal
Laenutusosakonna lugemissaal
Avakogu
Raamatukogu talvel
Raamatukogu suvel
Säde pargi tiik ja raamatukogu
Valga Keskraamatukogu asukoht aastatel 1948–1996. Aia 18/20

Valga Keskraamatukogu on maakonnaraamatukogu staatuses ja raamatukogu täidab Valga valla keskraamatukogu ülesandeid. Aastast 2018 kuuluvad raamatukogu struktuuri ka haruraamatukogud: Hargla raamatukogu, Kaagjärve raamatukogu, Koikküla raamatukogu, Laatre raamatukogu, Lüllemäe raamatukogu, Sooru raamatukogu, Tagula raamatukogu, Tsirguliina raamatukogu ja Õru raamatukogu.

Raamatukogu struktuuri kuuluvad järgmised osakonnad: komplekteerimisosakond, teenindusosakond, lasteosakond ja avalik internetipunkt. Lugejate kasutuses on üle saja tuhande teaviku, tagatud on juurdepääs internetile, iga kuu toimuvad lugejaüritused.

1996. aastast tegutseb raamatukogu renoveeritud Zenckeri villas Aia tn 12. Hoone pindala on 765 m².

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valga Linnaraamatukogu (saksa keeles Walksche Stadt Bibliothek) põhimääruse kinnitas Valga linna raad 8. veebruaril 1865. Suuri teeneid raamatukogu asutamisel oli selle eestseisjate komitee liikmel, Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminari juhatajal Jānis Cimzel. Raamatukogu asus raekojas ja raamatuid laenutati kahel päeval nädalas.

Valga Linnaraamatukogu eksisteeris 1911. aastani, mil linn oma raamatukogu Valga Eesti Karskuse Seltsile üle andis. Teist korda avati Valga Linna Avalik Raamatukogu (tolleaegses kirjaviisis Walga Linna Awalik Raamatukogu) 21. aprillil 1925. Raamatukogu ruumid asusid postimaja III korrusel. Kogus oli 563 raamatut, enamik neist eesti kirjanike teosed. Esimene juhataja oli Peeter Grabinsky. Lühemat aega (1929–1932) juhatas raamatukogu Jaak Utt. Aleksander Ojakäär oli juhataja aastatel 1932–1941.

Raamatukogu arenes ja kolis paaril korral avaramatesse ruumidesse. 1940. aastaks oli Valga Linna Avalik Raamatukogu täielikult väljakujunenud kultuuriasutus, millel oli tähtis osa linna elanike vaimses elus. Raamatufondis oli üle 5000 köite, lugejate arv püsis stabiilselt 900 piirides. Noortele ja täiskasvanutele olid määratud erinevad laenutusajad. 

Nõukogude okupatsioonivõimu kehtestamisel nimetati Valga Linna Avalik Raamatukogu 1940. aastal ümber Valga Maakondlikuks Keskraamatukoguks.

Pärast 1944. aasta lahinguid oli Valga raamatukogu laastatud. Laenutama hakati 23. oktoobril 1944. Kindlaid ruume ei olnud. Lühikese aja jooksul koliti kuus korda. 1948. aastal koliti Aia tänav 20 asuvasse majja ja sinna jäädi 48 aastaks. 1950. aastal sai raamatukogu nimeks Valga Rajooni Raamatukogu

Sõjajärgne aeg ei olnud raamatukogule soodne. Töötajatel puudus eriharidus ja vajalik ettevalmistus tööks raamatutega ning kasuks ei tulnud ka sage juhatajate vahetumine. Ametis oli seitse juhatajat, mõni neist oli tööl aasta või paar. Olukord stabiliseerus, kui 1970. aastal sai juhatajaks Salme Vainlo, kes oli selles ametis 29 aastat. See aeg oli stabiilselt edukas ja tulemuslik.

1975. aastal toimunud raamatukogude tsentraliseerimise tulemusena nimetati Valga Rajooniraamatukogu ümber Valga Keskraamatukoguks. Valga Rajooni Lasteraamatukogu baasil moodustati lastekirjanduse osakond. Lisaks lastekirjanduse osakonnale moodustati komplekteerimise ja läbitöötamise ning lugejate teenindusosakond, mille koosseisu kuulus raamatukoguväline teenindus (raamatubuss). 1979. aastal lisandus metoodika- ja bibliograafiaosakond.

1993. aastal sai raamatukogust linnavalitsuse allasutus. Algas raamatukogu arvutiseerimine. Alustati elektronkataloogi koostamist ja avati avalik internetipunkt. 2000. aastal mindi üle arvutilaenutusele ja raamatukogu sai esimese kodulehe. 2005. aastal alustati Valgamaa koduloolise andmebaasi ISIK koostamist. 2004. aastast tegutseb venekeelne raamatusõprade klubi. Koostöös Valga Linnavalitsusega antakse 2009. aastast välja August Gailiti nimelist novelliauhinda.

Juhatajad/direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peeter Grabinsky 1925–1929
  • Jaak Utt 1929–1932
  • Aleksander Ojakäär 1932–1941
  • Hilda Ojakäär 1941–1944
  • Nikolai Lupkin 1944–1945
  • Liidia Rääbis (Haak) 1945–1946
  • Aleksander Luuse 1946–1951
  • Advig Põder (Karjus) 1951–1956
  • Silvia Lind (Veesaar) 1956 - 1958
  • Advig Põder (Karjus) 1958–1959
  • Asta Verte 1959–1962
  • Helbe Eimla 1962–1964
  • Ene Liias (Ruder) 1964–1966
  • Milvi Karuse 1966–1968?
  • Salme Vainlo 1970–1999
  • Endla Schasmin 1999–2020
  • Triinu Rätsepp 2021-

Raamatukogu ametlikud nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Valga Linnaraamatukogu 1865–1911
  • Valga Linna Avalik Raamatukogu 1925–1940
  • Valga Maakondlik Keskraamatukogu 1940–1950
  • Valga Rajooni Raamatukogu 1950–1975
  • Valga Keskraamatukogu alates 1975

Asukohad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1865– Valga raekoda
  • 1925–1933 Vabaduse ja Kesk tänava nurgal postimaja III korrus
  • 1933–1937 Kesk tänav
  • 1937–1944 Kesk tänav 4, endine postkontor
  • 1944 Jaani tänav 1, dr. Gensi maja Jaani kiriku taga
  • 1944 Vabaduse tänav 5, „Vassili maja“
  • 1944–1945 Vabaduse tänav 15, nn. insener Sõbra maja
  • 1945–1946 Lai tn 19 II korrus, maavalitsuse hoone
  • 1946–1948 Lai tn 19 I korrus
  • 1948–1996 Aia 18/20
  • 1996 Aia 12

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Valgamaa rahvaraamatukogud 1920-2010. Valga, 2010
  • Ene Ruder. "Aleksander Ojakäär ja Valga Linna Avalik Raamatukogu". Valgamaalane, 13. juuli 1995
  • Ene Ruder. "Raamatukogude arengust Valgas XIX saj. lõpul ja XX saj. algul". – Uurimusi Eesti raamatukogunduse ajaloost 2. Tallinn 1987, lk 5-22. (Nõuk. Eesti raamatukogundus; 16)
  • Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]