Paulus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib apostel Paulusest, nime teiste kandjate kohta vaata artiklit Paulus (täpsustus)

Rembrandt, Püha Paulus, 1633, õli

Paulus Tarsosest (algselt Saulus Tarsosest) ehk apostel Paulus (umbes 367 m.a.j) oli esimene kristliku ideoloogia tõlgendaja ja väljatöötaja (Pauluse kirjad) hellenistlikus kultuuris ning aktiivne kristluse levitaja Väike-Aasias ja Kreekas. Paulus elatas end telgitegija ametiga. Paulusel oli Tarsose ja Rooma kodakondsus (tollal ebatavaline).

Paulust kirjeldatakse Uues Testamendis kui kreeka juuti ja Rooma kodanikku Tarsosest (tänapäeval Tarsus Türgis) ning ägeda kristlaste tagakiusajana enne tema pöördumist kristlusse. Apostlite tegude raamatu kohaselt (Ap 9:1-9, 22:6-11, 26:12-18) oli Paulus teel Damaskusesse, kristlaste koguduse hävitamisele, kui teda pimestas ere valgus ja hääl taevast küsis: "Saulus, Saulus, miks sa mind taga kiusad?" Ilmutus sai Sauluse elus pöördeliseks, peale silmade tervenemise lasi ta end ristida ja alustas misjonitööd, tema kristlikus nimeks sai Paulus. 25. jaanuar on paavlipäev, Sauluse ristiusku pööramise päev.

Paulusest sai üks mõjukamaid Jeesuse sõnumi tõlgendajaid. Uude Testamenti on koondatud 13 Pauluse kirja (epistlit), kus autor esitab oma seisukohti ja vaateid, jagab nõuandeid kogudustele ning annab kristlusele tõlgendusi. Muu hulgas veenab Paulus, et Aabrahami Jumal pole mitte ainult juutide, vaid kõigi inimeste Jumal.

„Eks teie tea, et te Jumala tempel olete ja et Jumala vaim teie sees elab.“

Paulus

Paulust austatakse pühakuna kõikides pühakuid aus hoidvates kirikutes, sealhulgas katoliku, õigeusu ja anglikaani kirikus ning mõnedes luterlikes sektides.

Katoliikluses on Paulus telgivalmistajate ja sadulseppade patroon. Temalt palutakse abi mürkmadude vastu.

Eesti rahvakalendris on 29. juuni peeterpaulipäev ja 25. jaanuar paavlipäev.

Paulus kogukonna organiseerijana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paulus ja Barnabas asutasid sõltumatuid rühmitusi lahus Jeruusalemma judaismist. Pauluse ja Barnabas nn "hellenistlik misjon", toimus peamiselt linnast linna liikudes. Linnad olid iseseisvad (vabariikliku põhiseadusega) ja allusid Roomale. Linnaelanikud kõnelesid kreeka keelt (maal räägiti kohalikke keeli). Rooma oli ennekõike linnatsivilisatsioon ja jõukus koondus linnadesse. Rändamine eeldas planeerimist, reisikulude maksmist ja majanduslikku iseseisvust. Kuna Barnabase kingitus Jeruusalemma kogudusele (Ap 4:36) võis olla väga suur, pidid Paulus ja Barnabas olema jõukad, erinevalt Galileas rändavatest kerjus- või rändprohvetitest, kes elatusid maaelanike annetustest.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]