Pauluse kiri Fileemonile

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Uue Testamendi raamatud
Papüürus 46 manuskript, üks vanimaid säilinud Uue Testamendi manuskripte
Evangeeliumid
Matteuse · Markuse · Luuka · Johannese
Teod
Apostlite teod
Kirjad
Roomlastele
1. korintlastele · 2. korintlastele
Galaatlastele · Efeslastele
Filiplastele · Koloslastele
1. tessalooniklastele · 2. tessalooniklastele
1. Timoteosele · 2. Timoteosele
Tiitusele · Fileemonile
Heebrealastele · Jaakobuse
1. Peetruse · 2. Peetruse
1. Johannese · 2. Johannese · 3. Johannese
Juuda kiri
Apokalüpsis
Johannese ilmutus

Sissejuhatus[muuda | muuda lähteteksti]

Pauluse kiri Fileemonile on Uue Testamendi 18. raamat. See on kõige lühem raamat Uues Testamendis. Kirja autoriks arvatakse olevat Paulus, ta kirjutas kirja oma vangipõlves.[1]

Kirja põhjal ei saa kindlaks teha kirjutamise täpset aega ega kohta. Kiri on seotud Pauluse kirjaga koloslastele, seetõttu arvatakse, et mõlemad kirjad kuuluvad samasse ajaperioodi – Pauluse esimese vangistuse aega.[2]Vangistus võis olla nii Roomas, Kaisareas kui ka Efesoses. Kõige loogilisema võimalusena usutakse, et Oneesimos põgenes Efesosse ning kohtas Paulust seal. Juhul kui see on tõsi, siis kirjutas Paulus kirja umbes 55. aastal.[3]

Juhul kui Paulus kirjutas kirja Roomast, jääb kirjutamise aeg umbes 60.–62. aasta paiku.[4]

Kaisareast kirja kirjutamise aastaks oleks 58.–60. aasta.[5]

Kirja säilimise koha pealt on Goodspeed loonud teooria, et Fileemon lasi Oneesimose vabaks ning viimane naasis Pauluse juurde Efesosse. Temast sai hiljem Efesose kiriku juht ning kuna kiri puudutas teda isiklikult, siis otsustas ta kirja säilitada. Just Efesose kiriku juht nimega Oneesimos kogus Pauluse kirjad kokku.

Kiri tõstatas suuri küsimusi kristlikule kirikule orja pidamise osas. Kristlasena ei tohiks omada orja, kes on samuti kristlane. Kõik kristlased peaksid olema vennad. Paulus rõhus sellele oma kirjas: “et sa saaksid ta tagasi jäädavalt,

mitte enam orjana, vaid ülemana orjast: armsa vennana, kelleks ta on eriti minule, aga kui palju enam veel sinule, niihästi liha poolest kui ka Issandas.

Kui sa nüüd mind pead oma usukaaslaseks, siis võta ta vastu nagu mind ennast!”. (Fm 1,15–17) Paulus tõi välja, et Oneesimose peaks vabastama orja tiitlist, kuid ta ei kommenteerinud ühegi sõnaga orja pidamist üleüldiselt.[6]

Osad teoloogid usuvad, et kirjas olev Pauluse soov täideti, sest vastasel juhul ei oleks kiri säilinud. Kui Fileemon ei oleks Pauluse soovi arvesse võtnud, siis oleks ta ilmselt ka kirja hävitanud.[7]

Autorlus[muuda | muuda lähteteksti]

Enamus teolooge tunnistavad teksti autorina Paulust.[8]

Kuid leidub ka neid väheseid, kes siiski arvavad, et Paulus ei olnud kirja autor. Üheks selliseks teoloogiks on Ferdinand Christian Baur. Tema üks argumentidest on, et teised vangla kirjad ei kuulu Paulusele seega ei peaks ka Fileemoni kiri olema Pauluse autorlusega. Samuti eitab Pauluse autorlust W. C. van Manen, kelle põhjendiks on ebamäärane suunitlus. Ta toob välja, et kiri on Pauluse ja Timoteose poolt adresseeritud kolmele isikule ja lisaks kogudusele, kuid siiski peaks tegemist olema isikliku kirjaga Fileemonile.[9]

Tekkelugu ja taust[muuda | muuda lähteteksti]

On eri arvamused, kas kiri on isiklik või suunatud tervele kogudusele. Kiri on adresseeritud nii isikule kui ka kogudusele üldiselt. Kirja vorm on pigem soe ja isiklik. Samas kirja alguses mainib Paulus oma kaastöölist Timoteost, mis võib viidata, et kiri on kogudusele suunatud. Kiri on tekitanud vaidluskoha, kes oli Oneesimose isand, kas Fileemon, keda mainiti kirjas esimesena või hoopis Arhippos.

1. Fileemon oli Koloslaste kirku liige. Tal oli ori Oneesimos, kes röövis teda ning seejärel põgenes. Ta kohtas Paulust ning pöördus kristlusse. Paulus veenis Oneesimost minema tagasi Fileemoni juurde. Paulus kirjutas Fileemonile kirja, milles ta palus, et Fileemon suhtuks Oneesimosse vennalikult.[2]

2. Oneesimose isand ei olnud Fileemon, vaid hoopis Arhippos, kelle poole Paulus kirja alguses pöördub. Paulus kirjutas Fileemonile seepärast, et küsimus oli liigagi delikaatne, et kirjutada täiesti võõrale inimesele.

Fileemon oli Laodikeia elanik ning kõigi Lycose oru koguduste ülevaataja ning tema ülesandeks oli kiri edasi anda Arhipposele.

John Knox oli esimene, kes pakkus välja sellise lähenemise.[4]

Ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Raamat koosneb 1. peatükist, mis omakorda koosneb 25 salmist. Kiri on jagatud 3 osaks: “Tervitus ja tänu” (Fm 1,1–7), “ Palve Oneesimose eest” (Fm 1,8–20), “Lõputervitus” (Fm 1,21–25).

“Tervitus ja tänu”[muuda | muuda lähteteksti]

Paulus adresseerib kirja Fileemonile, Appiale, Arhipposele ja kogudusele, kes käib Fileemoni majas koos. Ta väljendab oma tänu Jumalale ja palvetab, et Fileemoni usk oleks eeskujuks teistele.

Oneesimose vennana vastuvõtmiseks on oluline, et seda teeks terve kogudus, seetõttu on pöördutud ka Appia poole, keda mõistetekase Fileemoni naisena ning koguduse poole, kes käis Fileemoni majas koos. Algkogudusel ei olnud veel eraldi hoonet, seetõttu käidi koos eramajades. On erinevaid teooriaid, miks mainiti Arhippost kirjas.[10]

“Palve Oneesimose eest”[muuda | muuda lähteteksti]

Paulus kirjutab oma vangistusest ning kutsub Oneesimost oma usu lapseks. Ta kirjutab, et Oneesimose tagasi saatmisega saadab ta tagasi oma enda südame. Ta toob ka välja, et apostlina on tal teatavad õigused, kuid ei tarvitse neid õigusi kasutada. Paulus oleks tahtnud Oneesimost enda juures hoida, kuid ei soovi seda teha ilma Fileemoni loata. Ta mainib, et Oneesimos on nüüd kristlane ja Fileemon saab orja asemele venna. Paulus palub, et Fileemon võtaks Oneesimose vastu nagu ta oleks Paulus. Lisaks selle palub ta, et Fileemon lubaks Oneesimose tagasi tema juurde ning pakub võimalust maksta Oneesimose kahjude eest. Ta rõhutab siiski, et Fileemoni võlg Paulusele on suurem.

“Olles vana mees Paulus, aga nüüd ka Jeesuse Kristuse vang,” (Fm 1.9) on võimalik, et “vana mees” asemel võib tõlkida “saadik”, sest kreekakeelsed sõnad presbutes ja presbeutes on nii kirjapildi kui ka häälduse poolest väga sarnased. [11]

Paulus kutsus Oneesimost oma pojana, mis tuleneb rabide kasutatud võrdlusest õpetaja ja õpilase suhte kohta. Nimi Oneesimos tähendab kreeka keeles “kasulik”, on olemas teooria, et Paulus andis Oneesimosele selle nime ristinimena: “aga kes nüüd on vägagi kasuks nii sulle kui ka mulle.” (Fm 1.11), kuid see ei ole väga levinud arvamus. Paulus ei kahelnud, et Fileemon võttab ta palvet kuulda, sest ühelgi kristlasel ei ole õigust keelduda vastu võtmast inimest, kelle Jumal on vastu võtnud. “et sulle mitte öelda, et sa oled mulle võlgu ka iseenese.” (Fm 1.19) viitab sellele, et Fileemon sai kristlaseks läbi Pauluse ning seetõttu võlgneb ta Paulusele oma teenistuse. Seda nähti kui õpetaja-õpilane suhet ja õpilased pidid oma õpetajaid teenima.[12]

Apostel Paulust nimetatakse siin n-ö Kristuseks, sest temas ühinevad Fileemon ja Oneesimos. Ta samastub mõlema poolega ja väljendab oma armastust mõlema poole vastu. Jumal tegi patuohvriks selle, kes iial pattu ei ole teinud, et inimesed saaksid õigeks Jumala ees. Kirjas kasutab Paulus sama võtet, kus ta lepitab isanda ja orja. Oneesimose pärast saab Paulusest Fileemoni võlglane, ja Oneesimos leiab läbi Pauluse vastuvõtu kogudusse. Ehk Jumal on Pauluses, lepitades Fileemoni ja Oneesimose.[13]

“Lõputervituses”[muuda | muuda lähteteksti]

Paulus ütleb, et on kindel Fileemoni kuulekuses, ning palub tal endale valmis panna tuba. Ta saadab ka tervitusi oma kaasvangi ja kaastööliste nimel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eduard Schweizer (1989). A Theological Introduction to the New Testament. Saksamaa. Lk 82. 
  2. 2,0 2,1 Donald Guthrie (1990). New Testament Introduction. Lk 664. 
  3. Viljo Juntunen. "Pauluse kiri Fileemonile". Eesti Kirik, 8. august 2018. Vaadatud 06.11.19.
  4. 4,0 4,1 Nicholas Thomas Wright (1986). Pauluse kiri Koloslastele, Pauluse kiri Fileemonile. Lk 149-150. 
  5. Raymond E. Brown (1997). An Introduction to the New Testament. Lk 503. 
  6. Donald A. Hagner (2012). The New Testament a Historical and Theological Introduction. Lk 575. 
  7. F. F. Bruce (1977). Paulus. Lk 321-325. 
  8. Donald Guthrie (1990). New Testament Introduction. Lk 660. 
  9. F.F. Bruce (1977). Paulus. Lk 315-316. 
  10. Nicholas Thomas Wright (1986). Pauluse kiri Koloslastele, Pauluse kiri Fileemonile. Lk 158. 
  11. Nicholas Thomas Wright (1986). Pauluse kiri Koloslastele, Pauluse kiri Fileemonile. Lk 165. 
  12. Nicholas Thomas Wright (1986). Pauluse kiri Koloslastele, Pauluse kiri Fileemonile. Lk 172. 
  13. Nicholas Thomas Wright (1986). Pauluse kiri Koloslastele, Pauluse kiri Fileemonile. Lk 153-155. 

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eduard Schweizer (1989). A Theological Introduction to the New Testament

Donald Guthrie (1990). New Testament Introduction

Raymond E. Brown (1997). An Introduction to the New Testament

Donald A. Hanger (2012). The New Testament a Historical and Theological Introduction

F. F. Bruce (1977). Paulus

Nicholas Thomas Wright (1986). Pauluse kiri Koloslastle, Pauluse kiri Fileemonile