Kiri heebrealastele

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kiri heebrealastele (lühend Hb) on Piibli Uue Testamendi kaanoni 19. raamat. Sellele eelneb Pauluse kiri Fileemonile ja järgneb Jaakobuse kiri. Kiri on kirjutatud koinees. Kardinal Stephen Langton jagas kirja 13 peatükiks.

Pealkiri[muuda | muuda lähteteksti]

Teoloog Pantaenus Aleksandriast pealkirjastas kirja kreeka keeles kui Προς Εβραίους, Vulgatas on kiri ladina keeles kui "Epistula ad Hebraeos".

Autorsus[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva evangeelsete teoloogide üldlevinud seisukoht on, et kirja autor pole tuvastatav. Autorit pole kirjas mainitud ja 16. sajandini peeti autoriks traditsiooni põhjal apostel Paulust, mida tunnustasid ka Hieronymus ja Augustinus. Samuti on Pauluse autorsus tunnustatud siiani õigeusu kirikus. Tekstianalüüsi põhjal on Pauluse autorsuse vastu see, et Pauluse kirjades sisaldub Pauluse pöördumine, mis kirjas heebrealastele puudub. Samuti on kirja stiil Pauluse kirjade omast erinev, kuigi põhimõtted langevad Pauluse omadega paljuski kokku. Clemens Aleksandriast pakkus, et Paulus kirjutas kirja heebrea keeles ja hiljem tõlkis mõni jünger selle kreeka keelde.

Peale Pauluse on autoriks pakutud Pauluse kaaslast Siilast, paavst Clemens I, evangelist Luukast või mõnda tundmatut Aleksandria kristlast. Peale Pauluse on kaks peamist autorikandidaati olnud Barnabas, keda esimest korda pakkus autorina Tertullianus, ja Apollos, keda esimesena pakkus autorina Martin Luther.

Tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]

Paljude viidete tõttu Jeruusalemma templiteenistusele olevikus on kirja heebrealastele tavaliselt dateeritud aega enne templi hävitamist 70. aastal [1]. Kiri oli kirjutatud juudakristlaste nende kalduvuse pärast kristlusest judaismi tagasi pöörduda.

Kirja tsiteerib esimesena Rooma piiskop Clemens I. Kirja vanimad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 46 manuskriptil 2. sajandist, kus see on Pauluse kirjades paigutatud roomlaste kirja järele. Hieronymus paigutas kirja heebrealastele Paulus kirjade lõppu, kuhu see on Piibli kaanonis tänaseni jäänud.

Ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Kiri heebrealastele koosneb 13 peatükist, mis jagunevad 303 salmiks. Kirja jagas peatükkideks kardinal Stephen Langton 13. sajandil ja salmideks Robert Estienne 1551.

Sisu ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jeesuse ülimuslikkus Hb 1:1–10:18
  • Julgustused usu säilitamiseks Hb 10:19–12:29
    • Oht usust taganemiseks Hb 10:19–31
    • Julgustus edasiminemiseks usus Hb 10:32–39
    • Usu mõiste Hb 11:1–40
    • Jeesus eeskujuna Hb 12:1–4
    • Distsipliini idee Hb 12:5–13
    • Manitsus Jumala juurde jäämiseks Hb 12:14–29
  • Lõpumanitsused Hb 13:1–19
  • Tervitused ja õnnistussõnad Hb 13:20–25

Õpetus[muuda | muuda lähteteksti]

Kiri julgustab usklikke tagakiusule vastu panema ning jääma kindlaks sellele, mida nad on Kristusest uskunud. Kiri koosneb kahest osast: esimene osa Hb 1–10:18 on õpetuslik, teine osa Hb 10:19–13 on praktiline. Kirja heebrealastele on peetud Rooma kirja ja Pauluse kiri galaatlastele täiendavaks traktaadiks ning samuti omamoodi kommentaariks 3. Moosese raamatule ja templiteenistusele üldse. Kirja autori mõte on näidata Moosese õpetuse tõelist eesmärki ja tähendust ning selle sümboolset ja ajutist iseloomu. Ta selgitab, et leviitide preesterlik teenimine kuulutas ette Jeesuse Kristuse teenimist ning et Seadusega ette nähtud ohvrid kuulutasid ette Ristilöömist. Sellepärast ei olnud evangeelium mõeldud selleks, et Moosese käsuõpetust teisendada, vaid selleks et seda asendada ja tühistada.

Kiri heebrealastele annab kristliku usu mõiste [2].

Kiri eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad kirjast heebrealastele.

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Rahmat Hebrealistille". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Ramat Hebräalistele kirjotud" ja 1739 Piiblis "Apostli Paulusse Ramat Ebrea-rahwale kirjotud."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hb 10:2
  2. Hb 11:1

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]