Rakvere Pauluse kirik

Allikas: Vikipeedia
Pauluse kirik

Rakvere Pauluse kirik on spordihoonena kasutusel olev endine sakraalehitis Rakvere linnas.

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Uue kiriku ehitamise vajaduse Rakvere linnas lõi Rakvere Pauluse koguduse tekkimine 1931. aastal. Tinglikult võib koguduse asutamispäevaks lugeda 16. juulit 1931, kui Rakvere Kolmainu koguduse ametist lahkuva köstri Ferdinand Siiaki eestvedamisel toimus koosolek, millel mõisteti hukka Kolmainu koguduse juhtimine ja otsustati luua uus kogudus. Selleks toimus järgmine koosolek 22. juulil 1931. Koguduse põhikiri registreeriti Siseministeeriumis 28. augustil 1931.[1]

Pauluse kogudusel oma kirikut ei olnud, Kolmainu kogudus oma ruume kasutada ei võimaldanud, kuivõrd hoone oli niigi ülekoormatud ja seda kasutas ka Rakvere Saksa kogudus. Samuti oli keeldumise põhjus see, et Pauluse kogudus ei kuulunud Üldkirikusse. Jumalateenistused toimusid Rakvere Vabatahtliku Tuletõrjeühingu saalis ning endises Käsitööliste Seltsi saalis.[2]

Kiriku ehitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pauluse kogudus ostis 26. mail 1933 maad Rakvere linnas, Võimla tn 1. Kiriku projekteeris arhitekt Alar Kotli Eesti Vabaduskirikuna, tähistamaks Eesti Vabariigi iseseisvuse 20. juubelit.[3] Koguduse nõukogu andis 24. mail 1937. aastal kiriku alusmüüride ehitamise ehitusmeister Leonhard Köbasele, kiriku nurgakivi asetamise toimetas piiskop Hugo Bernhard Rahamägi 3. juulil 1937. Sama aasta sügisel said alusmüürid valmis ning töö jäi rahapuudusel seisma.

Kiriku ehitustööd jätkusid 1939. aastal, ehitamist jätkas Leonhard Köbas. Sama aasta sügisel viidi paekivist ehitatud kirik katuse alla, kusjuures mõlema torni kiivrid jäid ehitamata.[4] Tornikiivrid olid projekti algvariandis jässakalt tömbid, lõplikus aga sihvakalt kõrged. [5] 1940. aastal jätkusid sisetööd. Kiriku pühitses piiskop Johann Kõpp 16. juunil 1940. Ehkki kirik jõuti pühitseda, ei saanud see ajaloosündmuste keerises ja rahanappuses valmis. Hoonet ei jõutud krohvida, ehitamata jäid tornikiivrid ning kantseleitiib väljaku äärde.[6]

Pauluse kirik

19421943 valmistasid vennad Rudolf ja Harry Kriisa kogudusele 10-registrilise oreli.[7]

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Rakvere Pauluse kiriku juures esineb nii ekspressionistlikke kui ka funktsionalistlikke jooni. Ekspressionismile on iseloomulikud kolm nelinurkse portaali kohal kõrguvat ümarkaarset nišši ning ülestikku asetsevad madalad aknad võimsate tornide ülaosas. Funktsionalistlikud on kiriku kaarakanad,[8] samuti meenutavad sümmeetrilisusest hoolimata seda suunda pikihoone lamekatus, avade paigutus ja fassaadid.[5] Krohvimata paekivifassaadi tõttu pääseb enam mõjule saksapärane ekspressionism. Funktsionalistlikud elemendid tulnuks paremini esile, kui hoone oleks algse kava kohaselt krohvitud.[8]

Tornidele kavandatud teravate kiivrite eeskujuks oli gooti telkkiiver.[8] Interjööris on tähelepanuväärsed külgseinte ääres paiknevad ümarkaaravadega põikseinad, mille tagune ruumiosa meenutab külglööve. Mart Kalm peab arhitekt Kotli võimalikuks eeskujuks Dominikus Böhmi projekteeritud Püha Josefi kirikut Zabrzes (1934).[5]

Teise maailmasõja järel[muuda | muuda lähteteksti]

Teises maailmasõjas kirik kannatada ei saanud. Rakvere Pauluse kogudus kasutas kirikut 11 aastat. 30. juulil 1951 otsustas koguduse täiskogu lõpetada kiriku kasutamise seoses koguduse likvideerumisega. Kogudus liideti Rakvere Kolmainu kogudusega, orel, altar ja kantsel läksid Lüganuse koguduse valdusse.

Kasutamata jäänud kiriku andis Rakvere Linna RSN Täitevkomitee 1951. aastal VSÜ Kalevile, kes ehitas sellest omale võimla.[9] Vahelagi rõdu kõrgusel ehitati aastatel 19581959.[5] Võimlana on kirik kasutusel tänapäevani.

Rakvere linnal on plaanis teha kirikuhoonest multifunktsionaalne kontserdimaja, mis koos lisahoonega moodustaks Arvo Pärdi nimelise muusikamaja.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Varik 1979, lk 42
  2. Varik 1979, lk 43
  3. Varik 1979, lk 46
  4. Varik 1981, lk 120
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Kalm 1997
  6. Varik 1981, lk 120
  7. Varik 1979, lk 47
  8. 8,0 8,1 8,2 Egle Tamm. "Moodsad kirikud. Eesti 1920.–30. aastate sakraalarhitektuur". Sirp, 21.12.2001.
  9. Varik 1979, lk 49
  10. www.rakvere.ee

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaan Varik, Sündmusi Rakvere Kolmainu koguduse elust 1917. aasta oktoobrist kuni 1936. aasta oktoobrini. Rakvere, 1979.
  • Jaan Varik, Rakvere kiriku hoone ja inventar ning varem kirikule kuulunud objektid. Rakvere, 1981.
  • Mart Kalm, Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]