Pauluse kiri Tiitusele

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Pauluse kiri Tiitusele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Tt). See on Uue Testamendi kaanonis 17. raamat, millele eelneb Pauluse teine kiri Timoteosele ja järgneb Pauluse kiri Fileemonile. Kirja autor on traditsiooni järgi apostel Paulus, kuid mõned teoloogid peavad tekstianalüüsi alusel kirja deutero-pauliinlikuks. Kardinal Stephen Langton jagas teksti 3 peatükiks. Tekst on algselt kirjutatud koinees. Tegemist on pastoraalkirjaga.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Pauluse kirjad polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Pauluse kirja Tiitusele kreeka keeles Επιστολή πρὸς Τίτονʹ. Vulgatas on kiri kui Epistola ad Titum.

Autorlus[muuda | muuda lähteteksti]

Kiri algab Pauluse pöördumisega Tiituse poole. Varased kirikuisad ja enamik varasemaid teolooge on tekstianalüüsi alusel veendunud, et kirja autor on Paulus, kuna kiri algab Pauluse pöördumisega.

Pauluse autorluses kirja koostamisel kahtlesid tekstianalüüsi alusel esmalt Saksa teoloogid 18. sajandil, kelle arvates võis kirja koostada mõni Pauluse õpilasest. Tänapäeval on tõstatunud ka seisukoht, et kirja koostas Pauluse õpilane Pauluse dikteerimisel.

Tekkelugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kirja autor on Paulus, siis on kiri koostatud millalgi 1. sajandi teisel poolel Makedoonias pärast Pauluse Kreeta külastust. Teoloogid, kes tekstianalüüsi alusel kahtlevad Pauluse autorluses, eeldavad, et kiri võidi koostada koguni 2. sajandil. Adolf von Harnack oletas, et kiri võidi koostada Pauluse viimastel eluaastatel. Kiri oli mõeldud Tiitusele, kes saatis Paulust reisil Jeruusalemma. [1] Ta organiseeris hiljem Kreetal kogudusi ja kohtus Paulusega uuesti Nikopolises.

Kirja varaseim säilinud katkend sisaldub Papüürus 32 manuskriptil umbes aastast 200 [2].

Ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Pauluse kiri Tiitusele koosneb 3 peatükist, mis jagunevad 46 salmiks. Teksti jagas peatükkideks kardinal Stephen Langton 13. sajandil ja salmideks Robert Estienne 1551.

Sisu ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1:1–1:4 – tervitus
  • 1:5–1:9 – kogudusevanemate määramine
  • 1:10–1:16 – valeõpetajatest
  • 2:1–2:15 – korraldused Tiitusele
  • 3:1–3:11 – kristlaste kohustused.
  • 3:12–3:15 – lõputervitus.

Kiri eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Mülleri jutlustes 17. sajandi algusest on säilinud varasem teadaolev eestikeelne kirjakoht Pauluse kirjast Tiitusele [3].

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Pahwli se Apostli Rahmat Titulle". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Paulusse se Apostli Ramat Titusselle kirjotud" ja 1739 Piiblis "Apostli Paulusse Ramat Titussele kirjotud."

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Gl 2:1.
  2. Tt 1:11-15; 2:3-8.
  3. Tt 1:16.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Norbert Brox: Die Pastoralbriefe : 1 Timotheus, 2 Timotheus, Titus. (5., durchges. und erw. Aufl.) Regensburger Neues Testament Bd. 7 Teil 2. Pustet Regensburg 1989, ISBN 3-7917-0140-1.
  • Donald Guthrie: "Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele." Allika, 2014.
  • Joachim Jeremias, August Strobel: Die Briefe an Timotheus und Titus. Der Brief an die Hebräer. Das Neue Testament deutsch NTD 9. Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen u. a. 12. Aufl. (2. Aufl. dieser neuen Fassung) 1981, ISBN 3-525-51327-5.
  • Josef Molitor: "Die georgische Version des 1. und 2. Timotheus briefes und des Titusbriefes ins Lateinische übertragen und nach Syriazismen untersucht." Oriens christianus 61 (1977): 3-19.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]